Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2006-2008
Rein Randver, keskkonnaminister Suuresti tänu sellele, et Keskkonnaministeerium alustas põlevkivi kasutamise riikliku arengukava koostamist aastateks 2007–2015, on selle maavaraga seonduv tõusetunud jutuaineks meedias, kõnekoosolekutel jm. See on ka loomulik, sest põlevkivi on meie rahvuslik rikkus, mille tulevik tulebki ühiselt otsustada. Ehk teisisõnu – koos on vaja määrata, milleks ja kui palju on põlevkivi vaja ning sätestada abinõud selle maavara keskkonnasäästlikuks kaevandamiseks ja kasutuseks. Selles kõiges suudame aga kokku leppida vaid siis, kui seisame aruteludes kõrgemal hetkemajandushuvidest ja päevapoliitikast. Põlevkivi on riigi energeetiline ressurss Põlevkivi arengukava ei saa vaadata eraldiseisva keskkonnaalase dokumendina, sest sõltub ju põlevkivi kasutamine otseselt sellest, kuidas on korraldatud kogu Eesti energiasektor. Eesti energiamajanduse arendamise strateegilised eesmärgid on määratletud kütuse- ja energiamajanduse pikaajalises riiklikus arengukavas, mille Riigikogu kiitis heaks 2004. aastal. Selle dokumendi kohaselt baseerubki Eesti energeetiline ressurss kuni aastani 2015 peamiselt põlevkivienergial ehk Eesti soojuse ja valguse allikaks on lähiaastail põlevkivi. Praeguseks on Keskkonnaministeerium väljastanud 18 luba enam kui 23 miljoni tonni kaevandamiseks aastas, kusjuures reaalselt kaevandatakse ca 14 miljonit. Esitatud on veel 16 kaevandamisloa taotlust kokku 26 miljonile tonnile aastas, nende menetlemine on aga Keskkonnaministeeriumi ettepanekul juba 2005. aasta lõpust peatatud. Kuid igavesti ei saa taotluste menetlemist edasi lükata, sest Maapõueseadus lubab loa andmises keelduda vaid siis, kui “kaevandamine on vastuolus riiklike huvidega”. Paraku pole riigi huvi üheski õigusaktis üheselt määratletud. Keskkonnaministrina tahan aga rõhutada põlevkivi kui rahvusliku rikkuse puhul selle ökonoomse kasutamise ja kaevandamisel elukeskkonna säilitamise vajadust. Ministeerium algatas koos arengukava koostamisega kava keskkonnamõju strateegilise hindamise, mille läbiviimise eesotsas on Säästva Eesti Instituudi juht Valdur Lahtvee. Sooviga kaasata võimalikult palju inimesi, on ministeerium korraldanud ka keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikke arutelusid. Neist üks toimus Ida-Virumaal Maidla vallas, kus kohalikel elanikel oli põlevkivi kaevandamise ja kasutamise kohta rohkesti küsimusi ning asjalikke ettepanekuid. Valmis arengukava esimene versioon Esimene oluline samm põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel selguse saamiseks on Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel nüüdseks astutud – akadeemik Anto Raukase juhitav põlevkivi kasutamise arengukava töögrupp andis 1. novembril üle esimese tööversiooni (seda saab näha ministeeriumi koduküljel www.envir.ee). Minu hinnangul on selles palju häid ideid ja ettepanekuid, mille teostamine aitaks kaasa põlevkivi säästlikule kasutamisele. Kuid arutelud nende üle seisavad veel ees. Keskkonnaministeerium on põlevkivi kasutamise arengukava koostamisse kaasanud lisaks Majandus- ja Kommunikatsiooni- ning Rahandusministeeriumile eksperte ning omavalitsuste, ettevõtete, mittetulundusühenduste ja erakondade esindajad. Loomulikult on nende seas hulk Virumaa inimesi, kelle kaudu jõuab kava koostajateni kohaliku rahva soov ja tahe. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava tuleb Vabariigi Valitsusele üle anda järgmise aasta 1. mail. Arvestades seda, kui tihedalt on selle maavara kasutamine seotud ühe meie iseseisvuse ja sõltumatuse alustala – energeetilise sõltumatusega – on minu arvates vajalik, et parima ja kõigi huvigruppide soove tasakaalustava otsuse tegemiseks ütleks oma sõna sekka ka Riigikogu. Virumaalaste suur panus Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava esimese versiooni koostamisel on suure töö ära teinud töögrupp Anto Raukase juhtimisel. Esialgne arengukava on antud läbivaatamiseks ja ettepanekute tegemiseks põlevkivi kasutamise kava komisjonile, kuhu kuuluvad ka Maidla Vallavolikogu esimees Enno Vinni ja Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu liige, Rägavere vallavanem Jüri Landberg. Kava koostamisest alates on kord kuus kokku saanud ümarlaud, mille liikmete üheks ülesandeks on avalikkuse kaasamine põlevkivi arengukava koostamisse ja põlevkivi kasutamise kava komisjoni ja arengukava koostamisega tegelevalt töögrupilt saadud info edastamine avalikkusele. Seega on kohalike inimeste pöördumised nende poole teretulnud. Ümarlaua pädevuses on ka põlevkivi arengukava koostamise käigus esitatavate seisukohtade ja probleemide analüüsimine ning töögrupiga konsulteerimine ja ettepanekute tegemine ja küsimuste esitamine arengukava koostajatele. Keskkonnaministri käskkirjaga on ümarlaua liikmeteks arvatud hulk Virumaa esindajaid: Agu Värimäe (Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse juhataja kt), Peep Vassiljev (Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Sõmeru vallavanem), Veljo Kingsepp (Ida-Viru Omavalitsuste Liit, Mäetaguse Vallavolikogu esimees), Elmu Koppelmann (Tapa Gümnaasiumi direktor), Taimi Parve (Rakvere Linnavolikogu liige), Raivo Heinmets (Viru-Nigula vallavanem), Teet Koitjärv (Tapa abivallavanem), Lembit Saart (Tamsalu valla keskkonnaspetsialist), Andrea Eiche (Sonda vallavanem), Aivar Surva (Mäetaguse vallavanem), Veikko Luhalaid (Vaivara vallavanem), Ago Silde (Ida-Viru maavanem), Tõnis Meriste (AS Eesti Energia keskkonnajuht). Tänu kõigile senitehtu eest! Keskkonnaministeerium on jätkuvalt huvitatud konstruktiivsest koostööst. (Artikkel ilmus maakonnalehtedes.) |
