|
|
Kus oleks võimalik lasta eramaja kaevu joogivee kvaliteeti kontrollida, kelle poole tuleks pöörduda? Vastus: Joogivee keemilist analüüsi teostab Tervisekaitseinspektsiooni Keemia Kesklabor (Kotka 2, 11315 Tallinn, tel.: 6 943 600, faks: 6 943 601, e-mail: , vastuvõtuajad E-R 8.00-15.00.). Joogivee mikrobioloogilist analüüsi teostab Tervisekaitseinspektsiooni Mikrobioloogia Kesklabor (Lai 15, 10133 Tallinn, tel.: 6 943 652, 6 943 670, 6 943 650, faks: 6 943 651, e-mail: Väljastpoolt Tallinna elavatel inimestel on võimalik oma joogivett analüüsida: 1) Tervisekaitseinspektsiooni Tartu laboris (Tartu, Põllu 1a, tel.: (07) 447 422 (proovide vastuvõtt, info), (07) 447 423 (vee keemiline analüüs), (07) 447 419 (mikrobioloogia osakond), faks: (07) 447 422, e-mail: ; analüüsitakse nii joogivee keemilisi kui mikrobioloogilisi näitajaid), 2) Tervisekaitseinspektsiooni Pärnu laboris (Pärnu, Kuninga 23, tel.: (044) 314 66 (mikrobioloogia osakond), (044) 435 11 (keemia osakond), faks (044) 41 164, e-mail: ; analüüsitakse nii joogivee keemilisi kui mikrobioloogilisi näitajaid), 3) Tervisekaitseinspektsiooni Kohtla-Järve laboris (Kohtla-Järve, Kalevi 10, tel.: (033) 75 224 (proovide vastuvõtt, info, faks), e-mail: ; analüüsitakse nii joogivee keemilisi kui mikrobioloogilisi näitajaid), 4) Pärnu Tervisekaitsetalituse Saaremaa osakonna laboris (Kuressaare, Ringtee 15, tel.: (045) 55 271 (mikrobioloogia), (045) 56 081 (keemia), (045) 57 600 (faks), e-mail: ; analüüsitakse nii joogivee keemilisi kui mikrobioloogilisi näitajaid), 5) Pärnu Tervisekaitsetalituse Hiiumaa osakonna mikrobioloogia laboris (Kärdla, Uus 16, tel.: (046) 321 58 (üldtelefon), faks (046) 321 80, e-mail: ; analüüsitakse nii joogivee keemilisi kui mikrobioloogilisi näitajaid). Ülejäänutel tuleb proovid viia järgmistesse laborite vastuvõtupunktidesse (sealt saab tellida ka proovivõtutaarat): Rakvere - Koidula 18A, (032) 23 284 Rapla - Sauna 12, (048) 55 944 Paide - Tiigi 8, (038) 51 885 Haapsalu - Jaani 10, (047) 37 156 Viljandi - Tartu tn.15, (043) 33 759 Võru - Karja 24, (078) 211 38 Põltsamaa - Lossi 47, (077) 688 01 Põlva - Uus 2(V k), (079) 94 382 Valgas saab proove tuua Valga Tervisekaitsetalitusse, Turu 3. Küsimus (29.04.02): Millised kaks Eesti suuremat linna kasutavad põhilise joogiveeallikana pinnaveekogusid? Vastus: Need on Tallinn ja Narva. Narva kasutab 100% Narva jõe vett ja Tallinn ligi 80% Ülemiste järve ja sellega seotud pinnaveehaarde vett. Küsimus (25.04.02): Kui suure osa protsentuaalselt Eestis tarvitavast joogiveest moodustab põhjavesi? Vastus: Pinnavett kasutatakse joogiveeks Tallinnas ja Narvas. Tallinnas kasutatakse joogiveeallikana Ülemiste järve ning Narvas Narva veehoidlat. Põhjavee osa olmevee kasutuses (sh peamiselt joogivesi) on ligikaudu 70%. Küsimus (23.04.02): Kui kaugele võib kaevudest rajada hooneid ja ehitisi? Prügikaste ja kompostereid? Vastus: Kui küsitud on kaugust puurkaevudest, siis on see määratud sanitaarkaitse alaga. Sanitaarkaitseala ulatus on määratud Veeseadusega ning see oleneb võetavast põhjavee kogusest ööpäevas (d) ning põhjaveekihi kaitstusest reostamise eest. Kui vett võetakse vähem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas on sanitaarkaitse ala raadius 10 m ning enama veevõtu puhul 50 m. Seda võib hästikaitstud põhjavee puhul keskkonnaminister vähendada 30 meetrini. Kui võetakse põhjavett alla 10 m3/d ühe kinnistu piires sanitaarkaitseala ei moodustata vaid on kehtestatud hooldetingimused. Sanitaarkaitse alal on ehitiste rajamine on keelatud, mis pole seotud veehaarde teenindamisega. Küsimus: Vastavalt Veeseaduse §8 lg 2 p.5 peab olema vee erikasutusluba kui toimub veekogu tõkestamine, paisutamine ja allalaskmine. Kas nn.nõukogude ajal seaduslikult maaparanduste käigus rajatud paisjärvede jne.nüüdsed omanikud peavad taotlema vee erikasutusluba. Vastus: Paisjärvede rajamiseks on veeluba vajalik. Seda, kas olemasolevatele paisjärvedele, kus veeluba puudub, on selle väljaandmine vajalik, otsustab maakonna keskkonnateenistus, kellele veeseaduse alusel on alates 1. jaanuarist 2001 antud otsene õigus veelubade väljaandmiseks. Enamikel juhtudel on ka nendele paisjärvedele veeluba vajalik. Küsimus: Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse sätteid ei kohaldata tootmise vajaduseks. Milliste õigusaktidega on regullerutud tootmise vajadusteks kasutatava vee ja kanalisatsiooni kasutamine ja tasumine selle eest ? Vastus: Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Marko Tuurmanni sõnul on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 1 lõikes 3 tõepoolest sätestatud, et ainult tootmise vajaduseks ette nähtud ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile seda seadust ei kohaldata, mis ei tähenda seda, et linna või asula ühisveevärgist ja -kanalisatsioonist tootmise vajadusi ei rahuldata. Tootmisettevõtted võivad olla ja Eestis tegelikult ka on vee-ettevõtete klientideks nagu teised füüsilised ja juriidilised isikud. Veeteenuste tasumine toimub samuti kohalike omavalitsuste poolt kinnitatud hindade alusel. Küsimus: Milliste eeskirjade ja aktidega on reguleeritud sealäga käitlemine ja kasutamine Eestis? Milliseid muutusi toob liitumine EL- ga? Vastus: 1. aprillil jõustus veeseaduse muutmise seadus. Hetkel kehtib veel 4. juuli 1994. aasta keskkonnaministri määrus, kuid menetluse lõppjärgus on valitsuse määruse eelnõu "Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise ja hoidmise nõuded". See peaks vastu võetama selle aasta esimesel poolaastal. Veel on valminud "Hea põllumajandustava", mis on heaks kiidetud Talupidajate Keskliidu ja Tootjate Keskliidu poolt ja mis ilmub trükist järgmisel nädalal. Veeseaduse muutmise seaduses ja nimetatud määruse eelnõus on arvesse võetud EL nitraadidirektiivi nõudeid. |
