|
|
Esileht » Valdkonnad » Metsandus
Mets katab üle poole (50,6%) Eesti maismaast. Metsade pindala ja tagavara on viimase poolsajandi jooksul oluliselt suurenenud ja selle näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Metsa sihipärane ning heaperemehelik kasutamine on üks olulisi ühiskonna arengu tagamise võimalusi. Eestis kasvab mets u 2,3 mln hektaril, millest majandatavaid metsi on u 70% ehk 1,5 mln hektarit. Kolmandik Eesti metsadest on erinevate kaitsere¾iimidega metsad. Metsasuse poolest oleme Euroopas 4. kohal, olles tagapool vaid Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Kaitstavate metsade osakaalu osas oleme Euroopas 10. kohal, jäädes alla Kesk-Euroopa riikidele, kus metsi on vähe ja kus eesmärk pole metsandusest tulu teenida. Eesti on u 30%-lise metsade kaitse osakaaluga peajagu ees oma naaberriikidest. Näiteks Lätis on 19,5%, Leedus 18,7%, Rootsis 12,3%, Venemaal 10,7% ja Soomes 7,2% metsadest kaitse all. Enimlevinud puuliigid Eestis on mänd, kask ja kuusk. Puuliikide osakaalu mõjutab metsavaru kasutamine ja looduslikud tingimused ning nende muutus. Viimasel kümnendil on enam kasutust leidnud kuuse- ja männipuistud. Oluliselt vähem on raiutud haaba ja halli leppa, mistõttu vanemates puistutes nende osakaal võrreldes männi ja kuusega suureneb. Statistilise metsainventeerimise andmetel moodustavad küpsed haavikud 66% haavikute kogupindalast, hall-lepikute puhul on vastav näitaja 59%. Eesti metsanduse arengukavas aastani 2010 on optimaalse raiemahuna märgitud 12,6 miljonit m3 aastas. 2000. aastate alguses tõusis raiemaht rekordilisele kõrgusele, olles samas suurusjärgus puistute juurdekasvuga ehk ligikaudu 12 mln m3. 2003. aastast hakkas raiemaht langema, rohkem hakati tegelema tooraine töötlemisega ja teenuste osutamisega. Langenud raiemahu juures aitas puidutööstuse ettevõtete tooraine nõudlust leevendada järsku suurenenud ümarpuidu import Venemaalt, mis praeguseks on kehtestatud puidutollide tõttu praktiliselt lakanud. Üleilmse majanduskriisi tõttu on oluliselt kahanenud ka nõudlus puidu ja puidutoodete järele. Aastal 2006 moodustas okaspuupuit (mänd ja kuusk) ligikaudu 60% raiutud puidu kogusest. Lehtpuudest raiutakse enam kaske. Metsa on istutatud keskmiselt 5800 ha aastas (aastail 2005–2008 keskmiselt 6200 ha aastas) ja selleks kasutati ligi 14 mln metsapuutaime aastas. Sealjuures istutati 69% istutusaladele kuuse-, 18% männi- ja 12% kasetaimi. Metsakülvi tehti keskmiselt 1400 ha aastas. Lisaks metsakultuuride rajamisele aidati kaasa looduslikule metsa uuenemisele (sh seemnete külvamine, taimede istutamine, konkureeriva taimestiku piiramine) aastas ligi 2000 hektaril. Metsakultuuride rajamiseks ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks valmistati ette (mineraliseeriti) maapinda ligikaudu 5300 ha aastas. Metsade tähtsus väljendub neljas aspektis:
Eesti metsapoliitikas on metsandusele püstitatud kaks üldeesmärki: * säästlik (st ühtlane, pidev ja mitmekülgne) metsandus, mille all mõeldakse metsade majandamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil; * metsade efektiivne majandamine. Eesti metsapoliitika järgi kujutavad Eesti metsad suurt looduslikku ja ökoloogilist väärtust. Metsapoliitika aluseks on ka arusaam, et Eesti metsandussektoril on tugev tulunduslik materiaalsete ja sotsiaalsete hüvede potentsiaal ning selle kasutamist tuleb soodustada sellisel määral, et muud, sh keskkonnakaitsealased, väärtused ja hüved ei kannataks. Metsa pakutavate hüvede mitmekülgsust, ulatuslikkust ja tähtsust inimkonnale on tunnistatud mitmel rahvusvahelisel foorumil. Rio de Janeiros 1992. a toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi metsadeklaratsioonis esitatud printsiipe võib pidada esimesteks üle maailma tunnustatud metsade säästva majandamise ja kaitse põhimõteteks. Euroopa metsanduse eest vastutavad ministrid on kokku leppinud metsade säästva majandamise põhimõtted ning meetmed nende rakendamiseks.
Metsapoliitika, metsanduse arengukava ning jahindus- ja metsandusprogrammide väljatöötamist ja elluviimist, metsade säästliku ja efektiivse majandamise põhimõtete rakendamist, elustiku mitmekesisuse säilitamise põhimõtete rakendamist metsade kaitsel, erametsaomanike nõustamist ja toetamist ning jahitegevust ja jahindusalast nõustamist korraldab metsaosakond. * Tänu tõhusale järelevalvele on ebaseaduslik raie viimastel aastatel oluliselt vähenenud ning moodustab kogu raiest umbes 1%;
Metsaosakonna töötajad, valdkonnad ja kontaktandmed Metsaosakonna juhataja Marku Lamp Peaspetsialist Maret Parv (Erametsanduse edendamine) Peaspetsialist Kadi Kõiv (Metsaökosüsteemide kaitse) Peaspetsialist Egon Niittee (Jahinduse korraldamine ja metsade uuenemise tagamine) Peaspetsialist Taivo Denks (Metsa kasutuse planeerimine) Telefon: 626 2912, E-post Peaspetsialist Ray Raiesmaa (Metsakorraldus, metsade seire ja metsanduslikud infosüsteemid) Telefon: 626 0749, E-post |
|
