Andrus Pirso,

Keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna nõunik

Aastatel 2007-2013 on Eestil võimalik kasutada üle 52 miljardi krooni struktuuritoetusi, millest ligi 11,5 miljardit on kavas panustada elukeskkonna parandamisse. Ehk teisisõnu - Euroopa Liidu abiga saab Eesti parandada puhta joogivee kättesaadavust ja reovee puhastust, tõhustada keskkonnajärelevalvet ja -seiret, propageerida säästvat keskkonnakasutust ja teha muud vajalikku, lisaks arendada taastuvenergeetikat.

Joogivesi nõuetele vastavaks

Euroopa Liidu (EL) struktuurifondidest Eestile laekuvate toetuste kasutamiseks on valminud kolm valdkondlikku rakenduskava. Neist mahukaima – elukeskkonna rakenduskava – koordineerijaks on Keskkonnaministeerium. Nagu nimigi ütleb, keskendub see kava inimeste heaolu tagamisele kvaliteetse elukeskkonna kaudu.

Rakenduskava üheks olulisemaks ja rahaliselt suuremahulisemaks prioriteediks on vesi. Eestil tuleb pingutada selle nimel, et joogivesi vastaks nõuetele ja reovesi saaks puhastatud ega pääseks keskkonda saastama. Selleks on vaja rekonstrueerida ja juurde ehitada vee- ning kanalisatsioonitorustikke, joogiveetöötlusjaamu, reoveepuhasteid. Esialgsete kavade kohaselt on meie veemajanduse arendamiseks järgneva seitsme aasta jooksul ette nähtud seitse miljardit krooni. See võib tunduda aukartustäratava summana. Kui aga arvestada eesseisvate tööde keerukust, mahukust ning kiirust, ei kata see kaugeltki kõiki vajadusi. EL-iga sõlmitud ühinemislepe näeb aga ette, et Eestil on asulareovee direktiivi nõuete täitmiseks aega vaid 31. detsembrini 2010 ning joogivee direktiivi nõuete täitmiseks 31. detsembrini 2013. Kuid ennekõike on vaja kiirustada Eesti elanikele vajalikku tervislikku elukeskkonda silmas pidades.

Jäätmekäitluses kord majja

Inimeste jõukuse ja tarbimise kasvuga kaasnev paratamatu nähtus on üha suurenev jäätmeteke. Mõni aeg tagasi Tallinnas korraldatud uuring näitas, et aastas tekib olenevalt piirkonnast inimese kohta 170–560 kilo prügi.

Kuigi jäätmete sortimiseks, ladestamiseks ja taaskasutamiseks on Eestis üksjagu ära tehtud, on ideaalini veel pikk tee. Välja tuleb arendada piirkondlikud prügilate võrgustikud, rajada uusi jäätmejaamu ja taaskasutusettevõtteid. Suur töö ootab ees ka olemasolevate prügilate korrastamise ja sulgemisega.

Loodetavasti saame struktuuritoetustest jäätmekäitluse korrastamiseks kasutada ligi kolm miljardit krooni. Samas – ainuüksi põlevkivitööstuse ja -energeetika jäätmehoidlate (koksimäed, tuhaväljad) sulgemine ja korrastamine maksab praeguste arvutuste kohaselt üle miljardi. Taas tuleb ohata, et kõike soovitut selle rahaga ära ei tee, kuid puhtama elukeskkonna nimel astume pika sammu edasi küll.

Hoiame oma liigirikkust

Eesti on looduse poolest Euroopa rikkamaid riike, hinnanguliselt elutseb siin kuni 45 000 taime-, looma- ja seeneliiki. Näiteks võime uhkeldada isegi sellega, et meie metsades elavad karud, hundid, ilvesed, kes teistes Euroopa riikides on haruldused. Hoiame seda, mis meil on! Aastateks 2007–2013 on loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks, keskkonnahariduse arendamiseks ja keskkonnajärelevalve parandamiseks kasutada ligi 1,4 miljardit krooni struktuurifondide raha. Sellega on palju plaane: arendamist vajab kaitsealade infrastruktuur, luua tuleb võimalused inimeste loodushuvi rahuldamiseks. Samuti peame kasvatama keskkonnateadlikkust, sest suurim oht loodusele on loodusest mittehooliv inimene.

Selleks, et olla pidevalt kursis meie keskkonnas toimuvaga, tuleb kaasajastada keskkonnaseiret, arendada välja täiuslik keskkonnainfosüsteem. Hädaolukordades (merereostus, üleujutused, tulekahjud, tööstus- ja transpordiõnnetused jne) operatiivsema tegutsemise tagamiseks saame kasutada 600 miljonit krooni struktuuritoetusi.

Taastuvenergeetika osa suuremaks

Energeetika on Eestis kuum teema. Paraku jääb avalikest aruteludest mulje, nagu oleks valida vaid põlevkivi- või tuumaenergeetika vahel. Keskkonnaministeerium panustab EL-i vahendite toel ka kolmandasse võimalusse ehk taastuvatel energiaallikatel põhineva energiatootmise arendamisse. EL-i soov jõuda 2020. aastaks nii kaugele, et 20% energiast pärineb taastuvatest energiaallikatest. Järgnevaks seitsmeks aastaks loodame Eestis selle eesmärgi saavutamiseks kasutada ligi 1,4 miljardit struktuuritoetusi. Tähelepanu all on alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtt näiteks transpordis ning muud energiatootmise efektiivsust suurendavad ettevõtmised.

Oluliseks märksõnaks on energiasääst, seda ka elamute puhul. Toetused on ette nähtud korterelamute ehitise ekspertiiside, sealhulgas energiaauditite läbiviimiseks ning tarbijate teavitamiseks energiasäästmisvõimalustest. Samuti toetatakse enne 1990. aastat ehitatud korterelamutes energiat kokkuhoidvaid rekonstrueerimis- ja renoveerimistöid.

Millal ja kuidas struktuuritoetusi jagama hakatakse, sellest annavad ministeeriumid kindlasti aegsasti teada. Seni tasuks potentsiaalsetel toetuse taotlejatel usinalt tegeleda oma valdkonna, piirkonna või asutuse arengusihtide seadmisega. Toetusi ei jagata niisama, vaid põhjendatud arenguvajadustest lähtudes. Samuti on oluline tegelda finantsplaneerimisega, sest kavandatavate investeeringute elluviimiseks tuleb ka oma raha panustada.

(Ilmunud maakonnalehtdes.)