Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2006-2008
Keskkonnaminister Rein Randver Möödunud aastatele tagasi vaadates tunnen nii valgalase kui ministrina heameelt maakonnas toimunud keskkonnaalaste tegude üle. Lisaks märgatavatele ja tuntavatele sammudele maa, vee ja õhu kaitsel, on Valgamaal aasta-aastalt oluliselt kasvanud keskkonnateadlikkuse projektide hulk ning nende rahastamise maht. Eriti on viimastel aastatel panustatud koolinoorte ja laste keskkonnaharidusse ning kasvatatud uut keskkonnateadlikumat põlvkonda. Projektide hulga ja rahalise mahu kasvu maakonnas näitavad selgelt arvud. Kui 2003. aastal leidis Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnateadlikkuse programmi kaudu Valgamaal rahastamist kokku 20 projekti kogumaksumusega 131 150 krooni, siis 2006. aastal 24 projekti 691 217.- ulatuses. Kokku on aastatel 2003-2006 maakonnas keskkonnateadlikkuse tõstmiseks 77 projektile eraldatud 1,82 miljonit krooni. See kõik on toimunud tänu tublidele valgamaalastele, kel on tahtmist ja hakkamist keskkonnaprojektidega tegeleda. Mahukaimad tegemised hõlmavad vett Viimaste aastate mahukaimad projektid on läbi viidud veekaitse vallas. Mullu lõppes joogivee direktiivi nõuete täitmiseks Valga vee- ja kanalisatsioonivõrgu laiendamine (kogumaksumuseks 134 miljonit krooni). Samuti toimub Otepää reoveepuhastusjaama rekonstrueerimine ja reoveepuhasti mudakäitluse rajamine. Nimekirja täiendavad Tõrva linna veesüsteemide arendamistööd, Laatre reoveepuhasti ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning maakonna kuue valla ühisveevärgi objektide rekonstrueerimine. Eelmisel aastal alustati Ühtekuuluvusfondi projekti raames Valga maakonna omavalitsuste tehnilise abi veeprojekti. Selle eesmärk on üheksa omavalitsuse ja 29 asula ühise rahastamistaotlus koostamine. Tehnilise abi projekti hinnanguline maksumus on 4,7 miljonit krooni, investeerimisprojektil hinnanguliselt 510 miljonit krooni. Mullu jätkusid 2003. aastal alustatud ettevalmistus tööd Valga linna prügila sulgemiseks. Selle asemele on valmimas jäätmejaam, millest on valminud juba haljastusjäätmete kompostimise väljak ja viilhalla jäätmete sorteerimiseks ja esmaseks töötlemiseks. Viimaste aastatel on suletud kõik maakonnas olevad ebaseaduslikud ja keskkonnanõuetele mittevastavad väikeprügilad, samas on käivitunud jäätmejaam ehitus Keeni asulas. Rahastamist ootab ka kolme valla ühisjäätmejaam Helme vallas. Üle-euroopalise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 raames on Valgamaale moodustatud viis linnuala ja 42 loodusala. Lisaks on viimase nelja aasta jooksul moodustatud Koiva-Mustjõe maastikukaitseala, Tündre, Rubina ja Soontaga looduskaitsealad ning uuendatud Koorküla looduskaitseala, Karula Pikkjärve maastikukaitseala ja Tikse maastikukaitseala kaitse-eeskirju ja piirikirjeldusi. Kui 2003. aastal oli Valgamaal ainult 14 välisõhu saasteluba omavat ettevõtet, siis lõppenud aasta detsembris oli see juba 44 ettevõttel, mis näitab kontrolli tõhustamist ja järelvalvet maakonna õhusaastajate üle. Aastatega on oluliselt kasvanud ka keskkonnamõjude hindamine – neli aastat tagasi viidi läbi kolm keskkonnamõju hindamist ja kaks keskkonnamõju strateegilist hindamist, mullu olid need näitajad vastavalt kaheksa ja kuus. Kvaliteetne elukeskkond sünnib koostöös Alanud aasta märksõnad Valgamaal on jätkuvalt seotud jäätmemajanduse ja reovee puhastamise ning joogivee küsimustega väiksemates omavalitsustes. Neile lisandub muidugi Natura 2000, et rakenduks kompenseerimise mehhanismid. Viimaste aastate edusammude taga näen eelkõige nii inimeste keskkonnateadlikkuse kui elukvaliteedi kasvu. Kohalike seltsingute ja isetegevuslike ühingute kõrval on aktiviseerunud ka omavalitsuste rahataotlused. Kõik need sammud on suunatud Valgamaa elu kvaliteedi parandamisele. Lisaks maastiku eripärale ja piiriülesele koostööle on Valgamaa keskkonnaelu tugevaks plussiks omavalitsuste baasil moodustatud piirkondliku keskkonnakeskuse olemasolu, mille eesmärk on erinevaid projekte ideetasandilt lõpuni menetleda. Aastalõpu seisuga oli maakonna 13 omavalitsusest keskusega liitunud kaksteist. Küsimuse kõrval, mida riik saab teha inimese heaks, saab igaüks endalt küsida, mida tema ise saaks teha riigi ja seeläbi ka keskkonna heaks. Siin on üheks peamiseks märksõnaks keskkonnateadlikkuse kasvatamine. Looduses olemist ja looduse hoidmist tuleb õppida ja õpetada lasteaiast gümnaasiumini. Lõpetuseks kutsun üles nii kolmandat sektorit kui ka lihtsalt keskkonnast huvituvaid inimesi veelgi enam keskkonnaalaseid projekte kirjutama ning tegema nende raames koostööd nii omavahel kui riigiasutustega. Nii sünnibki ja kestab edasi kvaliteetne elukeskkond. |
