|
|
Esileht » Valdkonnad » Rahvusvaheline koostöö » Rahvusvahelised lepped » Arhusi konventsioon
2000-01-11 Osalejad Keskkonnaministeerium: Rita Annus, õigusosakonna juhataja, Valdur Lahtvee, APSU büroo juhataja, Siiri Kerge, rahvusvaheliste suhete osakonna spetsialist, Mihkel Vaarik, keskkonnakorralduse- ja tehnoloogia spetsialist, Kai Helm, Taani-Eesti koostöökoordinaator Keskkonnainspektsioon: Toomas Liidja, keskkonnakaitseinspektor Info- ja tehnokeskus: Andrus Meiner, asedirektor Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid: Maret Merisaar, Eesti Roheline Liikumine, Galina Kapanen, Piiriülese Koostöö Projekt, Toomas Trapido, Eestimaa Looduse Fond Tartu ülikool: Hannes Veinla, keskkonnaõiguse õppetool Siseministeerium: Erik Peterson, avaliku teabe seaduse töögrupp, õigusosakond Projekt: Jacob H. Simonsen, projektijuht, Karsten Due Jensen, jurist, Kaidi Tingas, Eesti-poolne koordinaator Päevakord Projektijuht hr Jacob H. Simonsen andis ülevaate päevakavast, tegi lühikese ülevaate Arhusi konventsioonist ja sellest, milliseid konventsiooniosi haarab käesolev projekt. Kuna keskkonnainfo kättesaadavuse ja avalikkuse osalemise kõrval ei tegele projekt kõige komplitseerituma osaga konventsioonist — õigusega pääseda kohtusse keskkonnasjus — tahab COWI Taani Keskkonnaagentuurilt või DANCEE-lt taotleda ka selle osa projekti lülitamist. - Seejärel tutvustas hr Simonsen projekti peamisi väljundeid (detailsem ülevaade jagati kätte), milleks on: * Keskkonnainfo kättesaadavuse ja avalikkuse kaasamise regulatsioonide/määruste väljatöötamine * Määrus keskkonnainfo eest võetava tasu kohta * Juhtnöörid — kuidas jagada keskkonnainfot ja kaasata üldsust Pilootprojekt Asjaomaste keskkonnateenistujate koolitamine * PR-kampaania * Infovoldikud igaüheõigusest keskkonnainfole jne - Hr Simonsen andis ülevaade määruste väljatöötamise protsessist, mis on mõnevõrra erinev ja avatum kui meie seda Eestis oleme harjunud tegema. Projekti algstaadiumis analüüsitakse Eesti praegust seadustikku Arhusi konventsiooni ja EL keskkonnainfodirektiivi valguses. Pärast seda kutsutakse konventsioonist ja direktiivist välja kasvanud teemade nagu info väljastamise eest võetav tasu, ametkondlik ja konfidentsiaalne info, riigisaladus jne defineerimiseks ja selle üle arutamiseks kokku eri ministeeriumide, omavalitsuste, keskkonnaasutuste ja VVO-de esindajad. Ümarlaudadest sünnivad diskussioonipaberid, mis omakorda saavad aluseks vastavatele määrustele. Jacob Simonsen on edukalt praktiseerinud sama meetodit Leedus IPPC seadust välja töötades. Kommentaar Valdur Lahtveelt: sedasorti tööprotsess on mõeldav ainult siis, kui sellesse on kaasatud suur grupp inimesi ning neil kõigil on võimalus kommenteerida ning teha lõpuks ühine otsus, mille projekti Järelevalvekomitee heaks kiidab, mitte muutma ei hakka. Kai Helm toonitas, et Järelevalvekomitee ülesanne on eelkõige järgida, et projekt edeneks vastavalt seatud lähteülesandele, aga mitte teha projektis osalejate eest lõplikke otsuseid. - Jacob H. Simonsen andis ülevaate projekti ajakavast, rõhutades eriti seda, et ratifitseerimisprotsessi tempot peab hoidma, et saada selle aasta jooksul valmis ka konventsiooni elluviimist toetavate tegevustega nagu avalikkuse kaasamise käsiraamatu koostamise ja PR-kampaaniaga. Maret Merisaar rõhutas, et me vajame kaht sorti koolitust: üks keskkonnaametnikele, nagu see on ka projektis kirjas, teine aga valitsusväliste organisatsioonide esindajatele, kes vajavad koolitus seda enam, et nad on seotud konventsiooni 3. samba, kohtusse kaebamise võimalustega nende kaudu. Et Eesti Roheline Liikumine osaleb praegu ka mittetulundusühingute tulevikustrateegiate väljatöötamisel, siis on neil kahel projektil oma seos olemas, mida peaks ka arvesse võtma. Karsten Due Jenseni arvates on nimetatud probleemi võimalik ehk lahendada Taani Looduse Fondi abiga. Kai Helm: kõike pole võimalik projekti panna, seda enam, et juba praegu on ajakava väga tihe. - Kaidi Tingas andis ülevaate võimalikest pilootaladest sellest, kui kaugele otsingutega jõutud (vt lisa). Kõige paslikum ja projekti ajakavva sobivam tundub praeguse seisuga olevat Pärnu jõe lõhega taasasustamiseks tehtav Sindi tammi-projekt. Toomas Trapido rõhutas et rahvuspargi asutamine Kõpu poolsaarele või siis keskkonnaloa taotlemine mõne ettevõtte poolt on oma suurusjärgult nii erinevad projektid, et nõuavad ka täiesti erinevaid avalikustamis- ja osalemisreegleid ega ole seetõttu päris võrreldavad. Eestimaa Looduse Fondi esindajana näeks ta pilootalana heameelega Hiiumaa/Kõpu-kaasust, kuna selle ümber on palju konflikte ja huvide põrkumist. Valdur Lahtvee: üheks võimalikuks pilootprojektiks võiks olla Kehra Paberi- ja Tselluloositehas, mis on aastaid saastanud Kehra kanti. Nüüd on uued omanikud — Toloram Grupp — hakanud toomisprotsessi kaasajastama, töötanud välja keskkonnaprogrammi ning taotlevad IPPC-luba. Takistuseks võivad osutuda omanikud. Hr Lahtvee teiseks ettepanekuks oli Eestisse tulev loomajäätmete ümbertöötlemise tehas. Maret Merisaar rõhutas, et kuna Eestis on käigus kümneid projekte, mis vajavad keskkonnamõjuhindamist ning sellest tulenevalt avalikustamist/kaasamist, ei ole mõtet ise mingit projekti välja mõelda või täiesti uuega alustada. Selgeks tuleb rääkida definitsioonid, nagu "avalikkus" või "avalikkuse huvi", sest neid seni defineeritud ei ole. - Jacob H. Simonsen andis ülevaate projekti organisatsioonist — Järelevalvekomitee, alakomitee ning kohalike konsultantide — kelleks on Maret Merisaar ja Hannes Veinla — rollist. Osalejate kommentaarid Valdur Lahtvee: projekt näib katvat hästi lähteülesannet ja tegelikke vajadusi seoses avalikustamise ja osalemisega keskkonnaotsuste tegemises. Loodud on hea kaastöötajate võrgustik ning projekti ajastatus on väga hea. Kaastöötajate võrgustikku võiks veelgi laiendada. Üsna otsustavaks võib projekti suhtes kujuneda praegu väljatöötatav avaliku teabe seadus. Kai Helm: see on "säästev projekt", mis tähendab, et ka pärast nimetatud projekti lõppu peab tegevus samas valdkonnas jätkuma. Tähtis on see, mis juhtub pärast seda aastat, loodetavasti ministeerium leiab vajaduse luua üksus, kes tegeleb nende teemadega edasi. Toomas Trapido oli huvitatud COWI-st. Siiri Kerge avaldas kerget kahtlust, kas aastaga jõutakse seda kõike teha, mis kirjas. Hannes Veinla: projekti pluss on väga hea ajastatus, kuna samaaegselt Arhusi konventsiooni ratifitseerimisprotsessiga on välja töötamisel mitu konventsiooniga haakuvat seadust, nagu avaliku teabe seadus, keskkonnaandmekogude seadus jmt. Ääretult oluline oleks lisada projektile kogu kolmanda samba probleemistik ja selle lahendamine. Samavõrra oluline on ka PR-kampaaniate kaudu inimeste teadlikkuse tõstmine ja käitumisharjumuste muutmine. Toomas Liidja: Arhusi konventsioon on tõeline jäärmurdja, aga konventioon ei räägi ainult õigustest, vaid ka ametnike kohustustest. Oluline on jälgida, et endale võetud kohustusi ka tõesti täidetakse. Meil on kirjadele vastamise määrus, aga kui seda ei täideta, ei juhtu ametnikuga ka midagi; konventsiooniga ei tohiks samamoodi minna. Galina Kapanen: üldsuse kaasamise käsiraamat on väga oluline. Sillamäe Agenda 21 on pilootprojektiks ilmselt liiga pikk ja laialivalguv, pilootprojekt peaks olema konkreetne ja saavutama konkreetseid tulemusi. Erik Peterson: avaliku teabe seaduse eelnõud väljatöötav töögrupp näeb heameelega end projektis osalemas. - Hr Karsten Due Jensen andis lühikese ülevaate konventsioonist ja selle kitsaskohtadest - Hr Jacob H. Simonsen lõpetas avakoosoleku |
