|
|
Esileht » Valdkonnad » Rahvusvaheline koostöö » Rahvusvahelised lepped » Arhusi konventsioon
2000-03-28 Tartumaa Keskkonnateenistus Osalejad Alakomitee liikmed: Maret Järv — alakomitee esimees, keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja kt Ena Poltimäe —Võru Keskkonnateenistuse juhataja Jalmar Mandel —Tartu Keskkonnateenistuse juhataja Johannes Järv — Valga Keskkonnateenistuse juhataja Henn Neemre —Põlva Keskkonnateenistuse juhataja Aksel Kivi — Tartu abilinnapea Esta Tamm —Nõo vallavanem Ivar Tedremaa — Kambja vallavanem Aivar Aleksejev — Ülenurme vallavanem Juhan Ruut — Eesti Roheline Liikumine Kaaslejad: Rein Haak — Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Robert Tomasson — Tartu Keskkonnateenistuse õhu- ja jäätmesepatsialist Eve Konsap — Võru Keskkonnateenistuse jäätmemajanduse spetsialist Rein Kalle – Põlva Keskkonnateenistuse jäätmespetsialist Projekt: Kaidi Tingas — Projekti Eesti-poolne koordinaator Jüri Teder — Kagu-Eesti prügila ekspert Maret Merisaar — Üldsuse kaasamise ekspert Päevakorras 1. Alakomitee roll ja ülesanded, Maret Järv Alakomitee on valitud nii, et peamised Kagu-Eesti prügila asukohavalikuga seotud osapooled oleksid esindatud. Alakomitee koosseisu on heaks kiitnud projekti juhtkomitee. Maret Järv rõhutas, et projekti õnnestumiseks, peab olema kõigil välja kujunenud ühtne arusaam Kagu-Eesti regionaalse prügila rajamise otsetarbekusest ja samuti peaksid kõik nõustuma asukohavaliku metoodikaga. Alakomitee liikmed tutvustasid end ja omi motiive projektis osalemisel. 2. Ülevaade projektist, Kaidi Tingas /materjalid jagatud/ Kaidi Tingas tutvustas kuulajatele Arhusi konventsiooni põhimõtteid üldsuse informeerimise ja kaasamise kohta, käimasoleva projekti peamisi väljundeid – meediakampaaniat, koolitust, käsiraamatut ametnikele, infovoldikut üldsusele ning määrust üldsuse kaasamise protseduurireeglite, ametkondliku info jne kohta ning andis viite projekti koduleheküljele http://www.envir.ee/arhus 3. Eesti regionaalsete prügilate asukohad ja edasine ajakava seoses prügila valikuga, Maret Järv /materjalid jagatud/ Maret Järv andis ülevaate prügila rajamise ajakavast kuni 2008. aastani, rõhutades, et Kagu-Eesti projekti edasine tempo oleneb palju sellest, millise tulemuseni jõutakse 30. märtsil peetavatel läbirääkimistel Taani Keskkonnaagentuuriga prügila asukohavaliku rahastamise asjus. Kuna eeluuring sai tehtud 1999. aastal, võinuks nüüd, kui Keskkonnainvesteeringute Keskus töötaks, tegelda juba edasiste uuringutega. Juhan Ruut märkis, et ajakava tabelist võib välja lugeda, nagu ei käiks asukohavalik ja keskkonnamõjude hindamine paralleelselt, vaid keskkonnamõjuhindamine järgneb juba valitud asukohale alles aastal 2001. Maret Järv: kuna tabel on koostatud rahastajatele, pole see võib-olla kõige täpsem, tegelikkuses TOIMUB KESKKONNAMÕJUHINDAMINE PARALLEELSELT ASUKOHAVALIKUGA. 4. Kagu-Eesti regionaalse prügila asukohavaliku eeluuring, PIC-Eesti projektijuht Jüri Teder Jüri Teder andis lühiülevaate seni tehtust ja edasistest sammudest võimaliku asukoha väljaselgitamisel, mis saab olema küllalt keeruline tänu mängu tulevatele maa(omandi)küsimustele. Juhan Ruut: Kuidas tagatakse kolme maakonna võrdne jäätmekäitlustasu? Jüri Tederi sõnul on lootust, et ehk minnakse seda teed, mida Väätsa prügila puhul on kasutatud: kõik prügila teeninduspiirkonnas asuvad omavalitsused maksavad ühepalju; lõplikku väravahinda küll veel välja töötatud pole. Tallinna variant on see, et korraldatud olmejäätmete vedu toimub vedaja kulul. Juhan Ruut: tundub, et eeluuringus lähtuti eelkõige majandusaspektidest, keskkonnamõjuhindamine on olnud tagaplaanil; kas looduskaitselised seisukohad ka asukohavalikul rolli mängisid? Jüri Teder selgitas, kuidas nendega arvestati /vt lühikokkuvõte!/ Ivar Tedremaa pole sellega päris nõus, sest 100 km2 ruudustik katab ka Otepää kõrgustikku joostes Pangodi järve ja maastikukaitseala külje alla, seega pole kõikide looduskaitseobjektidega arvestatud. Sealkandis on põhjavesi juba 4 meetri sügavusel. Maret Järv selgitas, kuidas valikuga edasi minnakse ja kui mõni looduskaitseaspekt või –objekt on veel välistamata, siis see välistatakse. Ena Poltimäe: oleks hea ja võtaks pingeid maha, kui keskkonnaekspertiisi käigus arvestatakse veel mingite alternatiivsete kohtadega, mitte ainult välja valitud 100 km2ga. Samuti oleks hea, kui mingile alternatiivsele kohale tehtaks ka majandushinnang, nt Võru maakonda jäävale Parksepale. Alternatiivide varal oleks kergem kohalike selgitada, palju miski kuskil maksma läheb. Poltimäe ettepanek oli haarata uurimustöösse ka ümberlaadimisjaamad, kuna kui vahemaad venivad, peab need nii Võru- kui ka Valgamaale rajama. Maret Järve kommentaar: jäätmete taaskasutamine leiab aset kohapeal ja sellega kaob ümbertöötlemisjaamade mõte ära. Lähtume sellest, et ümberlaadimisjaamu enam ei tule. Ena Poltimäe: mis saab siis, kui ühte ainsat kohta ei leitagi? ???? Ena Poltimäe tõstatas küsimuse ka maakondade jäätmekavade ja käesoleva projekti vastuolust, mis tuleb likvideerida. Maret Järv: Vastavalt jäätmeseadusele töötatakse maakondade jäätmekavad välja riigi üldise jäätmekava alusel ja varem valminud jäätmekavad tuleb pärast 1. detsembriks 2000 valmis saava üleriigilise jäätmekava järgi korrigeerida. Jalmar Mandel: kuidas toimib nelja maakonna peale ümberjagamise mehhanism? Maret Järve kommentaar: ilmselt on mõttekas teha riigihange kogu teeninduspiirkonnale, nii nagu seda on tehtud nt Soomes, mitte nii, et iga omavalitsus otsib endale ise jäätmevedaja. Juhan Ruut: palju üldse siiamaani on projekti avalikustatud? Maret Järv: esimene kord tuldi küllalt laia seltskonnaga kokku 1999. aasta novembris, et kuulata ära Kagu-Eesti piirkonna maavalitsuste keskkonnaosakondade seisukohad piirkonna tarbeks vajavate prügila(te) asjus, kus samuti tutvustati algavat eeluuringut. Kaks korda on selle aasta jooksul saadud kokku omavalitsusjuhtide jt asjaosalistega Valgas ja Nõos. Kommentaare oli ka PIC-Eesti uuringu põhjal koostatud lühikokkuvõtte kohta. Märkused võetakse arvesse 5. Avalikustamine ja avalikkuse kaasamise protseduurid asukohavalikul, avalikkuse kaasamise konsultant Maret Merisaar /materjalid jagatud/ Maret Merisaar andis avalikkuse kaasamise juhendi käsikirja alusel ülevaate üldsuse kaasamise vajalikkusest ja võtmeküsimustest, kaasamisplaani koostamisest, huvigruppide identifitseerimisest jm. Ettekanne tekitas diskussiooni selle üle, kes lõpuks otsustab, kuhu prügila tuleb: arengukava, volikogu, keskkonnaministeerium? Ena Poltimäe: põhimõtteliselt on meil tegemist kahe huvigrupiga: need 240 000 Kagu-Eesti elanikku, kellele tuleb tutvustada uusi jäätmekäitluspõhimõtteid ja seda, kui palju see neile maksma läheb, ning teine huvigrupp, kellega tuleb leida konsensus lõpliku asukohavaliku suhtes. Nii kaua, kui omavalitsustele ei suudeta öelda, kui palju tõuseb nende koormatis ja missuguste summadega peavad nad tulevikus arvestama, on raske inimestele midagi selgeks teha. Seega peab juba praegu hakkama välja töötama kalkulatsioone ja neid majanduslikult põhjendama. Poltimäe rõhutas, et aastaga igaüheni ei jõua ning ka vallaametnike seas üksmeele leidmine võtab rohkem aega, seega on kahju, et projekt kestab vaid selle aasta lõpuni. Väga raske on panna neid uskuma uue prügila vajalikkust, kui see samas tõstab nende makse. Juhan Ruut: Reaalkoormatise peab kehtestama iga omavalitsus, praegu see nii ei ole ja seal kus see kehtestatud on, viivad inimesed prügi metsa alla. Seega peab looma mehhanismi, mis paneks inimesed igal juhul maksma. Maret Järv rõhutas, et Kagu-Eesti sellise lahenduse puhul on lähtutud väga paljus just rahast: pool prügila rajatamise kuludest katab välisrahastamine ja mida paremini on kinni peetud avalikkuse kaasamise nõuetest, seda suurem tõenäosus on saada ka lisaraha. 7. Muud küsimused Lepitakse kokku, et paari lähinädala jooksul saadetakse alakomitee liikmetele laiali kaasamise esialgne plaan, mis lähtub juba konkreetsetest sammudest, mida PIC-Eesti oma edasistes uuringutes teeb. Alakomitee liikmete ülesanne on seda täiendada ja oma tingimustele vastavaks seada ning seejärel kogunetakse uuesti. |
