Esileht » Valdkonnad » Rahvusvaheline koostöö » Rahvusvahelised lepped » Arhusi konventsioon

Kui kõht on täis, võib ka keskkonda kaitsta

Kai Vare,
Keskkonnaministeeriumi
avalike suhete juht

19. - 21. juunil käisid keskkonnaministeeriumi, siseministeeriumi, keskkonnaorganisatsioonide ja Tartumaa omavalitsuste esindajad Taanis, et saada kogemusi keskkonnainfo avalikustamise kohta. Taanis on keskkonnaministeerium töötanud 30 aastat, lisaks on neil Taani Keskkonnakaitseagentuur (DEPA), mis suure osa teavitustööst enda õlule võtab, Rohelise Info keskus ja teisigi organisatsioone.

Igaühele midagi

Tüüpiline hea elatustasemega sinisilmne keskealine Taani mees Nis Peter Nissen seisab külaelanike ees ja räägib kaasakiskuvalt sellest kui ohtlik on loodusele optiline valgendi, mida lisatakse pesupulbrisse. Tagareast tõuseb usin pereema ja küsib, millega peseb Nis Peter oma pesu. "Minu naine tegeleb pesuga, mul pole aimugi, millega ta peseb," on härra Nissen sunnitud tunnistama. "Siis ei tea te pesupesemisest midagi ja ärge tulge rääkima," teeb naine lühikese ja konkreetse kokkuvõtte ning võtab istet ilmega, mis ei julgusta edasisi läbirääkimisi algatama. Aga Taani Rohelise Informatsiooni keskuse direktor Nis Peter Nissen ei lase ennast heidutada. Infokeskuse põhimõte on: mitte oma põhimõtteid peale suruda, inimesele tuleb anda valikuvõimalus. Kui perenaine ei saa rahuldavat tulemust mingi teise pesupulbriga, las ta siis kasutab optilist valgendit sisaldavat pesuvahendit, küll aga saab ta olla keskkonnasõbralik mõnes teises valdkonnas. Näiteks…loengulviibijad tõid ise hulgaliselt näiteid ja ka see usin perenaine leidis endale sobiva variandi.

Keskkonnasõbralikuks seksi kaudu

Taani keskkonnakaitsjad on jõudnud järeldusele, et üldise info levitamise aeg on möödas, nüüd tuleks keskenduda konkreetsetele probleemidele ja konkreetsetele sihtgruppidele. DEPA esindaja Peter Jorgenseni sõnul kasutatakse ka reklaamifirmade abi, sest ei maksa loota, et piisab buklettide saatmisest raamatukokku. Teavet tuleb levitada aktiivselt.

Mõnda aega tagasi korraldas Roheline Info kampaania noortele. Kuna noortel on ainult kolm huvi: a) seks, b) seks ja c) seks, siis lähtuti kampaania läbiviimisel just sellest. Juurdelisatud pilt on reproduktsioon postkaardist, millega noorte tähelepanu köideti. Kiri "ModGift" kaardil on kahetähenduslik ja tähendab nii "Ei mürgile" kui ka vastumürki. Kampaaniaga selgitati noortele, et valiku teeb igaüks ise, ei pea ootama, et keegi näpuga näitaks ja ütleks: "Osta seda, see on keskkonnasõbralik!"

"Kampaanial oli tohutu menu," kinnitas Nils Peter Nissen.

Eakad vaesed naised on keskkonnahoidlikud

Põhjamaade kogemus näitab, et kõige rohkem teadmisi keskkonnasõbralikust käitumisest on 30-50 aastastel haritud ja jõukatel naistel, kes elavad pealinnas või teistes suuremates keskustes. Tegelikult aga käituvad kõige keskkonnasõbralikumalt vanemad madala haridustasemega ja vaesemasse elanikkonnakihti kuuluvad väikelinna naised. Nemad ei osta arutult asju kokku, püüavad kõike, mis võimalik (veidi ümbertehtult) uuesti kasutada jne. Sellega on nad lähenenud keskkonnasõbralikkuse mudelile, mis lähtub tervest mõistusest ning kutsub säästma ressursse, võtma võimalikult palju asju korduvkasutusse ja vältima mürke.

Keskkonnakaitsja töö lõppeb teadmise jõudmisega igaüheni

Kui meil on laiaulatuslikuma kampaania ja teavituse korraldamiseks üks takistus raha, siis Taanis seda probleemi ilmselt pole: antakse välja voldikuid, raamatuid, tehakse küsitlusi jne.

'Huvitav kogemus on keskkonnaministeeriumi juurde loodud nn Miljobutikken (keskkonnapood), mis asub Kopenhageni kesklinnas ühe käidavama väljaku ääres. Sealt saab huviline keskkonnaalaseid trükiseid, millest suur osa on tasuta. Samuti võib Miljobutikkenisse helistada või saata küsimuse elektronposti teel. Poekeses on 4 töötajat ja vabatahtlikult osalise tööajaga ka 10 tudengit. Ministeeriumi esindaja Dorthe Benneddaki sõnul on viie tegevusaasta jooksul küsimuste hulk neljakordistanud ning nüüd esitatakse aastas 45 000 keskkonnaalast küsimust.

"Keskkonnakaitsjate (ka ministeeriumiametnike) töö ei lõpe kunagi seaduse valmimisega ega reostuse likvideerimisega, see lõppeb teadmise kohalejõudmisega," ütles Dorthe Benneddak.

Andke inimestele võimalus kaebusi esitada

Taanlased on tublid kaebajad, nagu nad ise ütlevad. Keskkonnakaebuste esitamiseks on peale Keskkonnakaitseagentuuri seatud sisse nn keskkonnakaebuste koda, mis on põhimõtteliselt teise astme kohus ja reeglina selle organi tehtud otsuseid edasi ei kaevata. "Meie otsused on enamasti üksmeelsed ja ühe erandiga pole ükski minister otsuseid kunagi kommenteerinud ega ammugi mitte vaidlustanud," ütles kaebekoja esimees Ole Jacobsen. Tema sõnul ei ole enamasti probleeme otsustamiseks vajaliku info kättesaamisega. "Üks ettevõte küll püüdis keelduda oma tooraine ja jäätmete kohta andmete väljastamisest, öeldes, et konkurent saab nende põhjal liiga palju infot, aga see ei ole tõsiseltvõetav argument," lisas Ole Jacobsen.

DEPA esindajatel on kordvalt ette tulnud, et juba info küsimisega konflikt raugeb, sest nõutud andmeid avalikustades on ettevõte sunnitud oma viga tunnistama. Rohelistel on veidi teine kogemus. "Alati on võimalik viidata riigi või ettevõtte maine kahjustamisele ja infot mitte anda," ütleb Taani Looduskaitseühingu esindaja Bo Leth-Espersen.

Kui probleeme ei ole, tuleb need välja mõelda

Kui kõik nõudmised on täidetud, info on maksimaalselt kättesaadav, mitu organit võtab lahkelt kaebusi vastu, mis siis veel ? Eks siis tuleb midagi muud välja mõelda, sest võidelda ju tahaks.

Roskilde maakonda kavandatakse uut aiandusjäätmete prügilat ja see on põhjustanud laiaulatusliku vaidluse ja meelepaha. Aiandusjäätmete prügila on põhimõtteliselt kompostihunnik, veidi suurem kui koduaias, aga sisu on sama: äralõigatud oksad, umbrohi, mõned mättakesed. Kõik see aetakse hunnikutesse ja kaetakse mullaga. Paari aasta pärast pakitakse tekkinud kompostmuld kottidesse ja müüakse maha. Puhas ettevõtmine.

Inimestele on aiandusprahi äraandmine tasuta, prügivedu aga kallis, seega on kasulik oma aiapidamisjäätmeid muudest jäätmetest eraldi hoida. Nõudlus aiandusprügila järele on suur. 10 aastaga on 60 000 tonni mahutav ala täis saanud ja nüüd tahetakse uut rajada. Lähemal asuvate piirkondade elanikud (ja eriti rohelised) on aga uue prügila rajamise vastu. Neid segab hais, mida prügila vahel levitab. Või mis hais…kui väga siis vanaema aia taganurgas asuv kompostihunnik ikka haiseb. Aga kui juba roheliseks hakatud, tähendab, et tuleb võidelda. Aiandusprahi kogumise vastu.

Tavalist olmeprügilat taanlased meid vaatama ei viinud.

Ja vaatamata rahaprobleemide puudumisele tunnistasid nad ka ise, et suur osa inimestest ei tea keskkonnasõbralikkusest midagi ega tahagi teada.

Inimesed on igal pool samad.