Esileht » Valdkonnad » Rahvusvaheline koostöö » Rahvusvahelised lepped » Arhusi konventsioon

Keskkonnaametnikud läbisid testi arhusi konventsiooni kohta paberil edukalt

Taani-Eesti Arhusi konventsiooni rakendamise projekt koolitas kaks päeva maakondade keskkonnateenistuste juhte ja keskkonnainfot väljastavate avalikkussuhete spetsialiste konventsiooni I samba – juurdepääs keskkonnainfole – asjus. Pärast rohkete ja küllalt komplitseeritud kaasuste lahendamist, kus tuli konventsioonist ja Eesti avaliku teabe seaduse eelnõust lähtuvalt otsustada, kuidas, kellele, millal ja missugust infot väljastada, lõppes koolitus 16 küsimusest koosneva testiga Arhusi konventsiooni kohta.

Projekti juhi Jacob Simonseni arvates läbisid ametnikud pärast kahepäevast koolitust testi edukalt. Testi maksimumpunktid on 23; enamik vastanuist andis õigeid vastuseid 80% ulatuses.

Kõige raskemaks osutus esimene küsimus "Kas Eesti on kohustatud rakendama Arhusi konventsiooni nõudmisi?". Osa leidis, et enne konventsiooni ratifitseerimist mitte, osa, et konventsiooni alla kirjutades on Eesti võtnud endale kohustuse konventsiooni nõuded järgida.

Kui küsimused, nagu "ettevõte on huvitatud konkurendi toodete keemilisest koostisest, mis on osa IPPC-loast; kas juurdepääs infole peaks olema tagatud?" või "Kes võib saada keskkonnainfot saastavate tehaste kohta Ida-Virumaal? Kas tööstusettevõtte naaber, kohalik iriseja, kes elab teisel pool linna, vene turist, kes peatub Narvas ühe päeva, Tallinna poliitikud jne" ei tekitanud vastajates raskusi, siis rohkem raskusi oli detailidega, mis tähendab, et ka edaspidine koolitus on vajalik.

Küsimusele, et "ajakirjanik on kuulnud, et keskkonnateenistus töötab mingisuguse vee-, aga ka õhuplaani kallal ja tahab seda näha" vastati enamasti positiivselt, kuigi tegelik vastus on, et liiga üldistele küsimustele pole kohustus vastata. Positiivsed vastused ka mõne teise sarnase küsimuse puhul näitasid, et kohati ollakse valmis suuremaks avatuseks, kui seda konventsioon nõuab.