Esileht » Valdkonnad » Rahvusvaheline koostöö » Rahvusvahelised lepped » Arhusi konventsioon

Keskkonnaorganisatsioonide kohtumine Riigikogu keskkonnakomisjoniga

21. novembril 2000

Osavõtjad:
Arvo Haug - Keskkonnakomisjoni esimees, Keskerakond
Lauri Vahtre – Keskkonnakomisjoni liige, Isamaaliit
Küllo Arjakas – Keskkonnakomisjoni liige, Keskerakond
Arnold Rüütel – Keskkonnakomisjoni liige, Eest Maarahvaerakond
Endel Koljat – Keskkonnakomisjoni ametnik
Maret Merisaar – Eesti Roheline Liikumine, CCB Eesti sekretariaat;
Helle Vilu – Nõmme Tee Selts
Andres Udal - Nõmme Tee Seltsi esimees, Tallinna volikogu liige
Kaidi Tingas - Arhusi-projekti koordinaator;
Jaan Riis – Ajakiri Loodus
Juhan Telgmaa - Eesti Looduskaitse Selts
Herman Mikk - Tallinna Looduskaitse Selts, tel 6413386
Mati Kose – Ornitoloogiaühing
Toomas Trapido – Eestimaa Looduse Fond
Toomas Jüriado – Ornitoloogiaühing
Anne Kivinukk – REC-Estonia; Bioloogia ja Geograafia Õpetajate Liit


Maret Merisaar: Eesti suuremate keskkonnaorganisatsioonide esindajad on tulnud kohtuma Riigikogu keskkonnakomisjoniga, et esitleda äsja trükist ilmunud, avalikkusele mõeldud populaarset versiooni seni ikka veel ratifitseerimist ootavast nn Arhusi konventsioonist.

* Arhusi konventsioon tunnistab igaühe põhiõigust puhtale ja tervislikule elukeskkonnale. Selle õiguse kaitseks on igaühel ka rida “rohelisi” lisaõigusi – õigus küsida keskkonna alast teavet,
* õigus kommenteerida seaduseelnõusid, millel on oluline keskkonnamõju ning
* õigus pöörduda kohtusse keskkonnakaitse asjus.
Arhusi Konventsiooni jõustamisega astuvad Euroopa riigid pika sammu nii keskkonnakaitse kui ka osalusdemokraatia edasiarendamiseks.

Rohelised tahavad teada, miks Eesti üldsus sellest olulisest rahvusvahelisest leppest seni ikka veel eriti kuulnud ei ole, kuigi dokumendile sai alla kirjutatud juba 1998. aasta juunis Taanis toiminud Euroopa keskkonnaministrite konverentsil. Keskkonnaorganisatsioonid on korraldanud mitmeid ümarlauakohtumisi nii keskkonnaministeeriumi kui ka teiste, konventsiooni kooskõlastusringi ministeeriumide esindajatega ning erilisi takistusi selle jõustamisel pole keegi esile toonud.

Konventsioon saab aga rahvusvaheliselt jõustuda alles siis, kui selle on ratifitseerinud vähemalt 16 riiki. Kui seni toodi vahel põhjuseks, et “ootame ära, kuni mõni Lääne-Euroopa riik ka selle kokkuleppe jõustab”, siis tänaseks on ka Taani ise nimetatud konventsiooni ratifitseerinud, vt http://www.unece.org/env/europe/ppconven.htm

Rohelised paluvad Keskkonnakomisjoni esindajaid nimetatud teema Riigikogu istungil üles võtta ning arutada kuidas protsessile kaasa aidata: kas kiirendada juriidilisi toiminguid või teavitada avalikkust, julgustades nii üksikkodanikke kui ka keskkonnaorganisatsioone oma uusi õigusi kasutama ning konventsiooni nõudeid tõhusalt ellu rakendama.

Kas keskkonnakomisjon näeb konventsiooni ratifitseerimisel mingeid takistusi?

Arvo Haug: Lühidalt vastates, keskkonnakomisjon mingeid takistusi ei tee ja on nõus konventsiooni ratifitseerima niipea kui võimalik.
Maret Merisaar: Võib olla tutvustaksite meile ratifitseerimise protseduurireeglid ? Kas keegi keskkonnakomisjoni liikmetest ei tahaks Århusi konventsiooni tutvustada ka Riigikogu saalis?
Arvo Haug: Tõenäoliselt tuleb vahelugemine, kuid üle kahe neid ei tule. Kui dokument saabub Toompeale, võetakse see menetlusse, saadetakse valitsusele tutvumiseks, valitsus saadab selle Keskkonnakomisjoni.
Lauri Vahtre: Hea uudis on see, et möödunud nädalal võeti vastu avaliku teabe seadus, sellega oleme sisuliselt loonud piisava õigusliku tausta konventsiooniga ühinemiseks. Konventsioonile võivad kaasneda mõned kõrvalkohustused ja mõjud, mida me ei saa prognoosida. Seda hindab valitsus. Tuleb küsida valitsuselt, kas niisuguseid kõrvaltoimeid on.
Arvo Haug: Ettepanek kutsuda Riigikogusse kaasesinejaks kaks keskkonnaorganisatsioonide esindajat. Organisatsioonidel paluti omavahel kokku leppida, kes võiks neist 10 minutise sõnavõtuga konventsiooni tutvustada.
Endel Koljat: Menetlus võtab aega umbes üks kuu, kui dokument ei lähe veel mõnda teise komisjoni. Samuti pikeneb käsitlemise aeg aasta lõppudel ja enne suvepuhkusi.
Helle Vilu: koostamisel on loetelu organisatsioonide ekspertidest, kes võiksid nõu anda. Organisatsioone tuleks võimalikult varakult kaasata eelnõude ettevalmistamisse.
Arvo Haug: Iga eelnõu menetlemise käiku saab jälgida Internetist. Kodulehele sattuvad eelnõud aga alles peale seda, kui nad on läinud ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile. Siis on võimalik neid ka kommenteerida.
Helle Vilu: Siiski peaks olema ka nimekiri olulisematest keskkonna-organisatsioonidest, kellele saadetakse seaduseelnõud juba esimeses aruteluetapis, kui na pole Keskkonnaministeeriumist väljunud.
Endel Koljat: Jahiseaduse eelnõu koostamisel kaasatigi töörühma neli jahimeeste ühenduste esindajat. Ka kalurite esindajad on osalenud kalandusega seotud seaduste koostamisel. Tulevikus hakatakse kaasama ka üldisemat laadi loodus- ja keskkonnakaitseorganisatsioone. Vastavalt loodavale keskkonnaseadustiku üldosale on igal organisatsioonil, kes põhikirjaliselt deklareerib keskkonnakaitsetegevust, “piisav avalik huvi” keskkonnaasjus. See annab neile õiguse kommenteerida olulise keskkonnamõjuga seaduseelnõusid ning algatada kohtuprotsesse keskkonna asjus.
Pärast rahvusvahelise (ka Århusi) konventsiooni ratifitseerimist saab see ülimuslikuks riigi seaduste suhtes. Rahvusvahelised lepingud on riigile kohustuslikud. Peavad olema kohalikud seadusaktid, mis selle rahvusvahelise regulatsiooni viivad iga inimeseni.

Organisatsioonide esindajate sõnavõtud:

Andres Udal: Kodanikualgatusena alustatud võitlus on jõudnud lõpuni – on loodud Nõmme maastikukaitseala. Loodame, et seda aktsepteeritakse ka linna planeeringul. On oluline kaitsta rohelust linna servades. Kui vanalinna väärtustatakse piisavalt, siis on vaja pöörata vajalikku tähelepanu rohelusele ja tervele elukeskkonnale linna äärepiirkondades.
Teine mure on Tallinna keskkonnaameti vaikne likvideerimine. Ei ole infot selle kohta, kuidas käib likvideerimise protseduur. On teatavaks tehtud uue loodava (säästva arengu) üksuse struktuur, kuid keskkonnaga tegelevat osakonda seal ei ole.
Linna keskkonnakomisjon võitleb selle eest, et Tallinnas keskkonnaamet alles jääks.
Lauri Vahtre: Jätame meelde ja võtame ühendust keskkonnaministeeriumiga. Küsime, kuidas kavatsetakse kaitsta Tallinna keskkonda. Ei ole tähtis omada keskkonnaametit, vaid linna tervet elukeskkonda.
Arvo Haug: See on küsimus hr Heikki Kranichile homses infotunnis.
Juhan Telgmaa: Volikogu peaks tegema järelpärimise linnapeale. See on küsimus linna administratiivsest suutlikkusest.
Toomas Trapido: Tihti on organisatsioonidel raske vaielda majandusinimestega, majandusargumendid on prioriteetsed. Tõi näite Islandist, kus parlament deklareeris, et Island tahab saada 100%liselt taastuval energial töötavaks maaks (pika-ajalised eesmärgid 30 aastat, lühiajalised – 10). Kohe pärast avaldust võtsid ühendust mõjukad firmad ja kontsernid, avaldus tekitab riigile positiivset mainet ja toob sisse nn. ökoloogilist raha. Ka Eesti riik on loonud positiivse pretsedendi võttes vastu säästva arengu seaduse. Vaja oleks edasi minna ja anda ideedele ka vastav sisu.
Lauri Vahtre: Meie võimalus võiks olla know-how müümine. Näide: Kütuse-elemendid.
Mati Kose: Millised seaduseelnõud on praegu menetlemisel ?
Vastus: Veeseaduse parandus, saaste piiriülese kauglevi konventsioon, jäätmeseaduse parandus jt.
Jaan Riis: Jagas ajakirja Loodus numbreid.
Kas energiajaamade erastamisega seotud läbirääkimistel arvestati, et kui ameeriklased ostavad elektrijaamad, siis ka saastekogustekvoot läheb Ameerikale?
Vastus: Saastekogused ei ole rahvusvaheliselt kvoteeritavad. Ainsad kvoodid, mida seadus lubab võõrandada, on kalapüügi kvoodid.
Arvo Haug: Kokkuvõte kohtumisest: lobbytöö võimalused on olemas, neid tuleb kasutada.
Lauri Vahtre: Näidake üles algatust. Kui mõni seadus vajab muutmist, sõnastage see selgelt ja saatke keskkonnakomisjonile.
Endel Koljat: Avalduste ja kirjade menetlemisest. Kirjadele vastatakse komisjoni heakskiidul.
Arvo Haug: Iga probleem jõuab kogu komisjoni ette.
Arnold Rüütel: Kutsus organisatsioone koostööle energiapoliitika suunamisel, sest see praegu ei lähe soovitud suunas.
Maret Merisaar: tänas komisjoni ja kõiki kohaletulnud organisatsioone ja jagas ERL trükiseid.
Kaidi Tingas oli kaasa toonud ka koopiad konventsiooni tõlke viimasest versioonist.
Tagasihoidlikkusest jäi tal ütlemata, et keskkonnaministeeriumil on Arhusi konventsiooni ellurakendamist tutvustav kodulehekülg http://www.envir.ee/arhus ja et ratifitseerimise ettevalmistamiseks on käigus koostööprojekt Taani konsultatsioonifirmaga COWI.