|
|
Esileht » Valdkonnad » Rahvusvaheline koostöö » Rahvusvahelised lepped » Arhusi konventsioon
Osavõtjad: Susan Hay, keskkonnadirektoraadi juriidiline osakond, Arhusi konventsiooni ratifitseerimisega seotud juhtivametnik (). Magdolna Toth Nagy, Kesk- ja Ida-Euroopa Keskkonnakeskuse (REC) programmijuht, Ungari, () Adriana Craciun, REC () Robert Atkinson, REC () Entela Pinguili, REC () Darek Urbaniak, REC () Erszebet Schmuck, Ungari looduskaitseselts () Andras Lukacs, Ungari puhta õhu aktsiooni grupp () Istvan Farkas, Ungari looduskaitseselts () Ferenc Joo, Ungari liiklusklubi () Krzystof Kamienieciki, Poola säästva arengu instituut () Maret Merisaar, Eesti roheline liikumine () Janis Ulme, Läti keskkonnakaitseklubi () Ruta Bendere, Läti jäätmekäitlejate assotsiatsioon () Ruta Buniene, Leedus keskkonnapoliitika keskus () Pavla Jindrova, Tsehhi kogukonna organiseerimise keskus () Jiri Dlouhy, Tsehhi säästva elulaadi ühing () Jan Rohac, Slovakkia Ekopolise fond () Andrej Steiner, Slovakkia ETP () Richard Filcak, Slovakkia REC () Petko Kovatchev, Bulgaaria keskkonnahariduse keskus () Alexandru Savulescu, Rumeenia keskkonnaajakirjanike assotsiatsioon () Camelia Zamfir, Rumeenia maa sõbrad () Mitat Sanxhaku, Albaania PPNEA () Branko Vucijak, Bosnia ja Herzegoviina keskkonnatehnoloogiate assotsiatsioon () Tomislav Sudarevic, Jugoslaavia TERRAS () Anamarija Slabe, Sloveenia säästva arengu instituut () Vida Ogorolec Wagner, Sloveenia Umanotera () Andreas Demetropoulus, Küprose keskkonnaorganisatsioonide föderatsioon () Rodolf Ragonesi, Malta maa sõbrad () Onur Ülkü, Türgi keskkonnafond () Magda Toth Nagy, REC: Sissejuhatus EL seadustik keskkonnainfo kättesaadavuse kohta ja Arhusi konventsioon on arenenud pidevas vastastikuses seoses ja mõjus. Konventsioon ehitati üles direktiivi 90/313/EEC põhjal ja oli viimasest tunduvalt tugevam dokument, nüüd aga on EL vastu võtmas uut täiendatud keskkonnainfodirektiivi, mis on nii mõneski aspektis progressiivsem, kui konventsioon. Kõigi eelduste kohaselt järgneb omakorda veidi tugevamate nõudmistega konventsiooni väljatöötamine. Kesk- ja Ida-Euroopa Keskkonnakeskus viis aastal 2000 läbi rahvusvahelise projekti “Sillad Arhusi konventsiooni ja EL laienemisprotsessi vahel”, kutsudes kandidaatriikide valitsusametnikke ja ühiskondlikke keskkonnaorganisatsioone arutlema käimasolevate protsesside üle. Paljudes kandidaatriikides pööravad seaduste harmoniseerimisega tegelevad valitsusametnikud tähelepanu EL keskkonnaseadustikule ainult 1999. aasta seisuni, ning edaspidiseid seadusemuudatusi nad vaadata ega arvestada ei jõua. Et osata tänasel päeval toimuvat paremini mõista, peaks valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid olema kursis ka EL poolt lähitulevikus vastu võetavate seadustega. Keskonnadirektoraat oli lahkesti nõus meid külla kutsuma ja meie küsimustele vastama. Susan Hay, Keskkonnadirektoraadi juriidiline osakond, Ettekanne: Arhusi konventsiooni ratifitseerimise seisust EL-s EL kirjutas üheskoos 40 Euroopa riigiga Arhusi konventsioonile alla 1998. juunis. Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest (CEE) ei kirjutanud alla Slovakkia, Vahemeremaadest Türgi ja SRÜ riikidest Venemaa. Novembri lõpu seisuga on konventsiooni ratifitseerinud 11 riiki. Taani ainukese euroliidumaana ja Rumeenia ainukese kandidaatriigina väidavad, et on jõudnud kogu seadusandluse ning institutsioonid konventsiooni nõuete kohaselt kaasajastada. Aastal 2001 on konventsiooni ratifitseerida lubanud veel 7 riiki ja selle protsessi toetamiseks on loodud rahvusvahelised töögrupid. Erinevalt enamikust Ida-Euroopa riikidest Euroopa Liit ise konventsioone väga kiiresti ratifitseerida ei saa, sest siin kehtib nõue eelnevalt harmoniseerida kõik nendega seonduvad ühenduse direktiivid. Seadusemuudatuste tekstidega peavad nõustuma kõik kolm institutsiooni – Komisjon, Nõukogu ja Europarlament. Kindlasti on liidus olemas aga poliitiline tahe konventsiooni ratifitseerimiseks, oodatav tähtaeg võiks olla aasta 2002 jooksul. Kõik EL liikmesriigid on aga teretulnud ratifitseerima konventsiooni enne ühendust. Arhusi konventsioonil on EL direktiividele suur positiivne mõju: Artikkel 6, milles räägitakse keskkonnategevuslubade välja andmisest, on põhjustanud mitme tegevusloa väljastamist puudutavate direktiivide läbivaatamist ja täiendamist. Artikkel 7, mis räägib keskkonnaga seotud tegevusplaanidest ja arengukavadest on kaasa aidanud sellele, et EL-s kehtib kohustus kõikide dokumendieelnõude ettevalmistamisel konsulteerida üldsusega. Artikkel 9 õigusemõistmise kättesaadavuusest on tekitanud enim tähelepanu, sest liidu tasandil on kõige raskem muuta haldus- ja kohtuorganite tegevusi ning protseduure. ESIMENE SAMMAS: JUURDEPÄÄS KESKKONNAINFOLE Valminud on uus keskonninfodirektiivi eelnõu. Ettepanek uue direktiivi vastuvõtmiseks kiideti Komisjoni poolt heaks 2000. aasta juunis. Uues eelnõus on sisalduvad kõik Arhusi konventsiooni nõuded ja põhimõtted: laiendatud on keskkonnainfo definitsiooni; vastamisest keeldumise põhimõtted on selgemad; spontaanselt kättesaadava info kogus on suurem; lisatud on edasikaebamise protseduurireeglid. Eelmise aasta alguses võttis komisjon vastu ka ettepaneku välja töötada uus määrus, mis reguleeriks juurdepääsu (kõikidele) dokumentidele vastavalt Amsterdami lepingu artiklile 255. Loodetavasti võetakse määrus vastu enne 2001 aasta lõppu (esialgne tähtaeg on 1. mai 2001). Ettepanek on leidnud hea vastuvõtu, juba on toimunud mitu arutelu ning europarlament esitab oma arvamuse 2001. a jaanuari esimesel istungil. Määruse tekst väga tugev ei ole, kuna näiteks transpordidirektoraat leidis, et mitu eelnõusätet on vastuolus tema huvidega. Keskkonnadirektoraat aga ei taha nõustuda liiga nõrga tekstiga. TEINE SAMMAS: OSAVÕTT OTSUSELANGETAMISEST 2.a. Ettepanekud lisada olemasolevatesse EL keskkonnamõjuhindamise-, saaste integreeritud kontrolli ja vältimise jm direktiividesse sätted üldsuse osalemise protseduuride kohta. Susan Hay lootis et seadusemuudatused jõustuvad järgneva 10 päeva jooksul Komisjonis toimuvate kirjalike protseduuride tulemusel. Kõik märkused on võimalik kiiresti arvesse võtta. 2.b. Keskkonnaseisundit mõjutavad EL plaanid ja programmid. Mõned direkoraadid on alati dokumendieelnõusid üldsusega arutanud. Ainult konkurentsi puudutavaid küsimusi ei ole kunagi eriti avalikult arutatud. Euroliidu reformimise tulemusel hakatakse tulevikus üldse kolmanda sektoriga (ehk tsiviilühikonnaga) rohkem arvestama. Komisjonile on esitatud ettepanek võtta vastu dokument asjaosalistega konsulteerimise parimate olemasolevate praktikate kohta, mille pealkiri on “Üldsusega konsulteerimise juhend”. KOLMAS SAMMAS: JUURDEPÄÄAS KOHTUTOIMINGUTELE: Lahendused sisalduvad kahes eelmises konventsioonisambas. Ilmselt on vaja rohkem mittesiduvaid seadusi (soft law instruments). Nendega ei ole veel jõutud piisavalt tegeleda. Mittetulundusühingutel peaks olema mingi huvitatus, enne kui nad algatavad asja, mis on suunatud mingi institutsiooni vastu. Vaja oleks alustada Amsterdami lepingu muudatustest. Nizza kohtumine ja valitsustevaheline konverents aga seda küsimust ei käsitle, seal arutatakse ainult institutsioonide hääletusõiguste üle. Kuna konventsiooni jõustumiseks rahvusvahelisel tasandil on tarvis selle ratifitseerimist vähemalt 16 riigi poolt, paluti kandidaatriikidest pärit valitsusväliste organisatsioonide esindajatel koju tagasi jõudes alustada uut energilist kampaaniat ning julgustada valitsusametnikke rahvuslikku keskkonnaseadustikku Arhusi konventsiooni vaimus edasi arendama. “ Andke oma valitsustele edasi EL sõnum, et keskkonnamõjuhindamise ning reostuse integreeritud vältimise ja kontrolli seaduste täiustamisega ei tohi rohkem viivitada!” ütles Susan Hay. EL liikmesriigid ratifitseerivad Arhusi konventsiooni arvatavasti pärast aastat 2000. Liit ise ilmselt aastatel 2002/2003, aga konventsioon jõustub juba enne seda (2002). EL laienemisprotsess on Arhusi konventsiooni ratifitseerimise parim tõukejõud. Aga lisaks seadusandluse täiustamisele on niisama oluline, et järele jõuaksid ka vajalikud institutsioonid ning infrastruktuur. Just viimasel põhjusel on paljud liidu ametnikud avaldanud arvamust, et konventsiooni kiiret ratifitseerimist paljude Ida-Euroopa ja SRÜ riikide poolt ei saa päris tõsiselt võtta. Magda Toth Nagy, REC: Äsja kuulsime Susan Hay’lt sõnumit, mida olime lootnud kuulda. Lisaksin pr Hay ettekandele, et viimaste uudiste kohaselt on konventsiooni ratifitseerinud ka Albaania ja Kasahstan; Poola on ratifitseerimisele väga ligidal; Ungari ja Sloveenia on ka peaaegu päral, ainult veidi-veidi on jäänud seadusi ühtlustada. Rudolf Ragonesi, Malta: Kuidas defineerivad EL kohtud vajalikku huvitatust? Kas see tähendab, et kaebuse esitanud isiku/organisatsiooni huvid peavad olema otseselt kahjustatud? Pavla Jindrova: Kas uues keskkonnainfodirektiivis räägitakse midagi ka kandidaatriikide valitsuste või üldsuse esindajate kaasamisest laienemisprotsessiga seonduvatesse ettevalmistustöödesse? Susan Hay: Reeglid jäävad reegliteks. EL seadusandlikus tegevuses võivad osaleda ainult liikmesriikide esindajad. Siiani ei ole neist keegi teinud ettepanekut kutsuda laienemisdokumentide ettevalmistamisse vaatlejatena ka kandidaatriikide esindajaid. Pavla Jindrova: Aga kas näiteks Teie saaksite sellist ettepanekut teha? Susan Hay: Vaatlejatele on mõnikord avatud ainult mõned Komisjoni ja Parlamendi istungid. Hääletamise ajal ei tohi saalis kõrvalisi isikuid viibida, aga dokumendikoopiad istungitel esitatud muudatusettepanekutega on kõikidele kättesaadavad. Branko Vucijak, Bosnia ja Herzegovina: Arhusi konventsioon omistab liiga suure tähtsuse elekrooniliste infokandjate kasutamisele. Samas on konventsiooni positiivne mõju see, et ka meil on lõpuks alanud aktiivne seadusloome keskkonnamõjuhindamise ja keskkonnainfo kättesaadavuse vallas. Pavla Jindrova ettekanne Miks on Arhusi konventsiooni kiire ratifitseerimine EL poolt oluline kandidaatriikidele? Kõikidel kandidaatriikidel on ühine taust, mida lähiminevikuni iseloomustas läbipaistmatus otsuselangetamises. Kõigil meil on vaja harjuda uue olukorraga ning muuta inimeste suhtumist ja käitumismalli. Kuigi räägitakse, et Arhusi konventsioon üritab lahendada 10 aasta taguseid probleeme, on kandidaatriikides need probleemid veel täiesti olemas. Konventsiooni ellurakendamisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele punktidele: 1.Arhusi konventsiooni ratifitseerimine EL liikmesriikide ja liidu enda poolt aitab jälgida, et peale liidu laienemist otsuselangetamise läbipaistvus uutes liikmesriikides jälle vähenema ei hakkaks. Kahjuks on lähenemisprotsessis liitumine saanud peaeesmärgiks ja osalusdemokraatia on jäänud tahaplaanile. 2.Üldsusele peaks paremini tutvustama plaane, kuidas kavatsetakse kasutada liitumiseelseid struktuurifonde. Oluline on luua pretsedent, kus tsiviilühiskond räägiks finantsplaanide koostamisel kaasa, sest muidu tulevikus ametivõimud väidavad, et raha saab edukalt ära kulutada ka ilma üldsusega konsulteerimata 3.Partnerlusprintsiip. Kusagil euroliidu arvukates juhendmaterjalides on kirjas, et struktuuri- ja liitumiseelsete rahade kasutamisel tuleb kaasa haarata sotsiaalseid ja majanduslikke partnereid. Samas on jäetud täpsustamata, millal, kuidas, keda ja kuhu kaasata. Seega võiks Arhusi konventsioon olla heaks vahendiks partnerluspõhimõtte lahtiseletamisel. Tšehhi valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid jagaksid meelsasti oma seniseid praktilisi kogemusi sellest, kuidas nad on aidanud hinnata regionaalarengu erinevate projektvariantide keskkonnamõju. Arhusi konventsiooni ratifitseerimine ja ellurakendamine on liitumisprotsessi oluline komponent. Selle konventsiooni põhimõtteid tulekski juba rakendada nii liitumieelsete struktuurifondide kasutamisel kui partnerlusprintsiibi lahtimõtestamisel. Susan Hay: Nõustun täielikult ettekandja väitega, et Arhusi konventsiooni ratifitseerimine kandidaatriikide poolt on liitumisprotsessi tähtis etapp. Juba ainuüksi konventsiooni 6 artikli ellurakendamine tähendab sisuliselt rahvuslike Keskkonnamõju hindamise seaduste vastuvõtmist ja täiendamist kandidaatriikide poolt, mille olulisusest me täna juba rääkisime. Mis puutub partnerluspõhimõtte tõlgendamisse, siis see teema on vältimatult seotud Üldsusega Konsulteerimise Heade Tavade Käsiraamatuga, millest ka täna juba juttu on olnud. Milada Mircovic, Sloveenia: Tahaksin pöörata siinviibijate tähelepanu Arhusi konventsiooni preambulale, kus räägitakse tsiviilühiskonna kaasamise vajadusest. Ka see on tähtis argument, mis räägib konventsiooni ratifitseerimise kasuks nii rahvusriikides kui ka euroliidus. Andras Lukacs, Ungari: Mina tahaksin rääkida konventsiooni kolmandast sambast ehk juurdepääsust kohtutoimingutele. Meil on Ungaris ette tulnud vaidlusi selle üle, kas liiklusklubil on ikka õigust kohtu poole pöörduda (legal standing) ja maanteede ehituskavasid nende keskkonnamõju tõttu vaidlustada. Kuigi konventsiooni alguses toodud keskonnainfo definitsioon hõlmab selgelt ka ehitustegevusi, on meil Ungaris sageli väidetud, et liiklusklubi koostatud keskkonnamõju hinnangud teatud projektidele ei ole vajalikud. Camfelia Zamfir, Rumeenia: Meil Rumeenias aga on mitmeid häid praktilisi näiteid, kus kohaliku omavalitsuse ja kohaliku keskkonnakaitseorganisatsiooni aktivistid teevad üksmeeles koostööd otsuselangetamise protsesside läbipaitsvuse suurendamiseks. Kohaliku tasandi kogemused on sageli väga olulised ka suuremate asjade korraldamisel. Petko Kovatchev, Bulgaaria: Tegelikkuses on kõige suuremaks takistuseks valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide vähesed teadmised ja oskused, isegi kui seadused osalemise kohta on paigas. Magda Toth Nagy, REC. Valitsusvälised organisatsioonid võivad kohtuprotsessi algatamiseks ja oma huvide kaitsmiseks palgata ka õigust hästi tundva spetsialisti, aga selleks on praeguste seaduste järgi vaja palju raha. Sellepärast on ökofoorum teinud lobby tööd, et VVOdele oleksid kohtukulud väiksemad või et neid saaks tagantjärgi mujalt tagasi. Petko Kovatchev, Bulgaaria: Ja teine oluline ressurss on aeg. Pavla Jindrova, Tsehhi: EL töömaterjal üldsuse osalemisest keskkonnaga seotud programmide ja plaanide väljatöötamisel ei räägi erinevalt Arhusi konventsiooni artiklist 7 üldse keskkonnaga seotud poliitikatest. Susan Hay: Teie tähelepanek on õige. Aga 2001. aasta veebruaris menetlemisele tulev strateegilise keskkonnamõju hindamise direktiiv (SEA) sisaldab ka mõistet “keskkonnaga seotud poliitikad”. SEA-direktiiv peaks valmis saama aastal 2002ndal peetavaks Euroopa keskkonnaministrite viiendaks konverentsiks. Magda Toth Nagy, REC: Need, keda strateegilise keskkonnamõju hindamise direktiivi ettevalmistamine rohkem huvitab, võiksid liituda eraldi maililistiga, ja projektiga, mida juhib Svitlana Krivtchenko Ukrainast. Hiljuti pidasime RECis selleteemalise tööseminari, kus räägiti ka seostest Espoo konventsiooniga (riigipiire ületavate keskkonnamõjude hindamise konventsiooniga) ning kus osalesid ka tervishoiuspetsid. Entela Pinguili, REC (Albaania): Mul on küsimus konventsiooni ellurakendamise kohta. Kas ELs on olemas ka mõni komisjon, kes kontolliks, kas ratifitseeritud konventsioone õigesti ellu rakendatakse? Ja kuidas saaksid valitsusvälised organisatsioonid paremini tutvustada EL uusi seaduseelnõusid? Näiteks Albaanias teavad EL uut keskkonnainfodirektiivieelnõu ainult üksikud keskkonnaministeeriumi juristid, aga kõikide teiste sektorite ministeeriumides pole sellest olulisest horisontaalmeetmest midagi teada. Ka ei ole meil mingeid programme tulevaste euroseaduste tutvustamiseks või uurimiseks. Maret Merisaar, Eesti: Tutvustas Eesti Keskkonnaministeeriumi ja DANCEE ühisprojekti Arhusi konventsiooni ellurakendamiseks ja seda, kuidas sinna on kaasatud valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide esindajaid. Projekti kodulehekülg http://www.envir.ee/arhus/english võimaldab kogemusi jagada ka teiste riikidega. Susan Hay lubas järgmisel “EU –NGO Dialogue” üritusel jälle osaleda ja tutvustada, kuidas Arhusi konventsiooni ratifiseerimine on arenenud. Ta soovitas 2001. aasta jaanuaris kindlasti tähelepanu pöörata EL vee raamdirektiivi vastuvõtmisega seonduvatele kirjutistele ja üritustele. Nagu teate, on tänane üritus eelkõige seotud EL laienemisega seonduvate küsimuste arutamisele EL ametiisikute ja kandidaatriikide valitsusväliste organisatsioonide esindajate vahel. Arhusi konvensioon on ainult üks osa sellest protsessist. Aga lisaks on meil siin muid projekte, mis on pühendatud eelkõige Arhusi konventsiooni ellurakendamisele ja vastavate institutsioonide tugevdamisele ja mille raames toimuvad seminarid kandidaatriikides kohapeal. Regionaalarengu direktoraat (DG Regio) korraldab anloogilisi seminare keskkonnamõjuhindamise seaduste arutamiseks eri maades. Nende seminaride sihtgrupiks on eelkõige valitsusametnikud ja mõned eraettevõtted. Kui soovite nendest seminaridest osa võtta, siis kontakteeruge varakult DG Regio inimestega ja soovitage, keda kutsuda. Ka Keskkonnadirektoraat on valmis teid selles suhtes aitama. Petko Kovatchev, Bulgaaria: Teie poolt viimati nimetatud seminar oli Bulgaarias väga väike ja märkamatu üritus, mis peeti ISPA-kontoris. Kutsed saadeti ainult viiele keskkonnaorganisatsioonile. Valdavalt osalesid seal eri ministeeriumide ametnikud ja keskkonnamõjuhindamise eksperdid. Magda Toth Nagy, REC Ümarlaua kokkuvõte: Saime Komisjonilt positiivse sõnumi ning kinnituse selle kohta, et konventsioon on väga oluline seadusandlik tööriist ning selle ratifitseerimine kandidaatriikide poolt on liitumisprotsessi lahutamatu komponent. Arhusi konventsiooni põhimõtteid ja sätteid tuleb hakata rakendama ka liitumisläbirääkimiste läbiviimise juures. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid peavad olema paremini kaasatud, nende roll ei ole ainult liitumiseelsete rahastamiskavade kommenteerimine. Arhusi konventsioonis kirjeldatud osalemisprotseduurid võiksid olla heaks alusmaterjaliks partnerlusprintsiipi tõlgendava Üldsusega Konsulteerimise Heade Tavade Käsiraamatu kirjutamisel. Tsiiviilühiskonna suuremat kaasamist otsuselangetamisse toetab ka Arhusi konventsiooni preambula. Susan Hay: Tänas osavõtjaid info eest ja lubas anda endast parima, et konventsioon EL poolt kiiremini ratifitseeritaks. |
