Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2006-2008

Väärtuslik mets jääb kaitse alla

EE, 30.11.2006

“Natura eksperdid vs Eesti eksperdid”

Helen Urbanik kirjutas Eesti metsakaitsealade võrgustikule pühendatud loos, et keskkonnaministeeriumi asekantsler Olav Etverk soovitas RMK-l 10 000 hektarit ehk veerand EMKAV aladest võrgustikust välja jätta. Kui kirjas toodud kvartalite pindalad kokku liita, siis selgub, et tegelikult soovitasin päris kaitseta jätta ainult ca 3500 ha (mitte 10 000) metsamaad, ülejäänud ala aga võetakse erineva reziimiga kaitse alla, kusjuures valdav enamik on lülitatud kaitsealade ja püsielupaikade sihtkaitsevöönditesse. EMKAV kaitsealadest jäeti välja vaid need metsaosad, mille väärtust ekspert (sh EMKAV projektis osalenud ekspert) ei pidanud piisavalt kõrgeks.

Taustaks niipalju, et Eesti metsade pindala on ca 2,2 miljonit hektarit, millest erinevate piirangutega metsad moodustavad ca 31% ehk 694 000 ha. Nendest omakorda range kaitse all on ca 170 000 ning nendel aladel on raie reeglina täielikult keelustatud. Seega on range kaitse all tunduvalt rohkem metsa, kui seda nägi ette kuus aastat tagasi algatatud EMKAV alade projekt! Lisaks sellele on kaitse all veel ka üle poole miljoni hektari sellist kaitsemetsa, kus raied on lubatud vaid piiratud ulatuses.

Ka seda väidet, justkui oleks väljavalitud EMKAV aladel mingid suured looduskaitselised väärtused, mis ei ole samal ajal väärtused Natura 2000 mõistes, ei saa päris tõsiselt võtta. EMKAV projekti eesmärkides on kirjas, et ”projekti tulemused peavad andma aluse metsakaitsealade võrgustiku loomiseks, mis omakorda peab olema esinduslik nii liikide, elupaikade kui ka ökosüsteemide osas ning vastama asjakohastele rahvusvahelistele konventsioonidele ja EL-i direktiividele”. Kui jutt käib põlismetsadest, siis vanu loodusmetsi väärtustatakse nii meie oma looduses kui ka Natura võrgustiku aluseks olevas loodusdirektiivis. Pigem on asi sedapidi, et mujal Euroopas loetakse väärtuslikuks ka sellised metsad, mis Eesti mõistes on keskpärased, sest neil lihtsalt enam teistsuguseid alles polegi.

Olav Etverk,

Keskkonnaministeeriumi asekantsler