Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2006-2008
Irma Pakkonen, Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna spetsialist Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamist reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, mis jõustus 2005. a 3. aprillil. Enne seda seadust hinnati tegevuste keskkonnamõju (2001. aastast) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse alusel ning veelgi varem ekspertiisina. Keskkonnamõju hindamise üldine eesmärk on leida kavandatava tegevusega kaasnevate hüvede ja negatiivse keskkonnamõju vahel kompromiss, mis hoiaks negatiivse mõju võimalikult madalal tasemel. Seetõttu on keskkonnamõju hindamine muutunud arendustegevust lubamise otsustamisel loomulikuks osaks. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju tuleb hinnata juhul, kui tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline mõju keskkonnale, kusjuures keskkond tähendab nii loodus-, sotsiaal-, majanduslikku kui ka kultuurilist keskkonda. Seega – kui ei olda veendunud, et tegevusega negatiivset mõju ei kaasne, tuleb algatada keskkonnamõju hindamine. Kavandatava tegevuse elluviimiseks peab arendaja reeglina taotlema tegevusloa. Tegevusloaks võib olla ehitusluba, ehitise kasutusluba, nn keskkonnaload, nagu vee erikasutusluba, jäätmeluba, välisõhu saasteluba, kiirgustegevusluba, keskkonnakompleksluba, maavara kaevandamise luba vms. Tegevusloa andja, olles vaadanud tegevusloa taotluse läbi, peab otsustama keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse. Keskkonnamõju hindamine on kohustuslik keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste, näiteks vähemalt 25 hektari suurusel alal maavara (v.a turba) kaevandamise korral. Keskkonnamõju hindamise algatamise vajadust tuleb alati kaaluda eelnimetatud seaduse § 6 lõikes 2 ja Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruses nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu" nimetatud tegevuste korral. Kui selle ala läheduses, kuhu on soov rajada ehitis vms, asuvad kaitstavad objektid, tuleb keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsus kooskõlastada kaitstava loodusobjekti valitsejaga. Keskkonnamõju hindamist korraldab ning keskkonnamõju hindamisega seotud kulud tasub arendaja. Arendaja ülesanne on ka leida keskkonnamõju hindamiseks litsentsitud ekspert. Ekspert oma töösse kaasama ka teisi erialaspetsialiste, kui tema kvalifikatsioon ei ole keskkonnamõju hindamiseks piisav. Keskkonnamõju hindamise algatamise korral koostab arendaja koos eksperdiga (eksperdirühmaga) keskkonnamõju hindamise lähteülesandena keskkonnamõju hindamise programmi, milles tuleb ära nimetada keskkonnamõju hindamise käigus hinnatavad objektid – kavandatava tegevuse võimalikud alternatiivid, võimalikud keskkonnaelemendid (nt taimestik, loomastik jne), mida kavandatav tegevus võib mõjutada jms. Programm avalikustatakse ning see läbib ka järelevalve. Kõigil huvitatud isikutel on õigus programmi ning muude asjassepuutuvate materjalidega tutvuda, esitada programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi. Selleks korraldatakse vähemalt kaks nädalat kestev avalik väljapanek ning pärast seda avalik arutelu. Avalikustamisel esitatud märkustega ja küsimustega tuleb arvestada – programmi tuleb parandada ja täiendada, küsimustele vastata. Ettepanekuid ja küsimusi esitanud isikutele peavad arendaja ja ekspert ka kirjalikult selgitama, kas ja kuidas laekunud märkustega arvestati. Kui märkustega ei olnud võimalik arvestada, tuleb seda põhjendada. Kui kavandatav tegevus võib mõjutada naaberriike, on ka neil õigus keskkonnamõju hindamisel osaleda. Pärast programmi avalikustamist esitab arendaja programmi heakskiitmiseks keskkonnamõju hindamise järelevalvajale, s.o Keskkonnaministeeriumile või maakondlikule keskkonnateenistusele. Järelevalvaja hindab programmi vastavust kehtestatud nõuetele ja piisavust kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks, samuti ka menetluse (sh avalikustamise) korrektsust. Esinenud puudused tuleb kõrvaldada. Heakskiidetud programmi alusel hindab ekspert kavandatava tegevuse keskkonnamõju ning koostab hindamistulemuste kohta aruande. Aruandes tuleb põhjalikult hinnata kavandatava tegevuse poolt eeldatavalt mõjutatava keskkonna seisundit ning seda, kas ja mil määral see võib tegevuse elluviimisel muutuda. Keskkonnamõju hindamisel üks olulisemaid osi on tegevuse reaalsete alternatiivsete võimaluste analüüs – kas kavandatavat tegevust on võimalik ellu viia teisiti, kui arendaja on seda välja pakkunud. Alternatiivsed lahendused võivad erineda asukoha, suuruse, tehnoloogia vm poolest. Kui hindamise tulemusena selgub, et tegevuse elluviimisel võib kaasneda negatiivne keskkonnamõju, peab ekspert ka kaaluma, kas seda on võimalik leevendada või vältida ning kui tõhusad vastavad meetmed võivad olla. Kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, tuleb keskkonnamõju hindamisel eelkõige arvestada selle ala kaitse eesmärki, st looduskeskkonna kaitse on sotsiaalsete küsimuste ees „eelistatum“. Ka keskkonnamõju hindamise aruanne avalikustatakse ning saadetakse keskkonnamõju hindamise järelevalvajale läbivaatamiseks. Keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmise järel teeb tegevusloa andja otsuse loa andmise või sellest keeldumise kohta. Otsuse tegemisel tuleb arvestada keskkonnamõju hindamise tulemusi. Kui tegevusloa andja keskkonnamõju hindamist ei algatanud, saab loa anda eelkirjeldatut läbimata. Igal aastal on läbi viidud üle 100 keskkonnamõju hindamise. Põhiliselt on need puudutanud sadamaid, jäätmekäitlust, tööstust – kokku umbes 40% keskkonnamõju hindamistest. (Artikkel ilmus Äripäevas.) |
