Esileht » Valdkonnad » Säästev areng » Säästev areng

Säästev areng

Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhata elukeskkonna täna ja tulevikus.


2012. aasta juunis toimub ÜRO säästva arengu maailmakonverents, mis kinnitab riikide poliitilist tahet säästva arengu elluviimiseks, hindab senise töö tulemusi Agenda 21 ja Johannesburgi tegevuskava täitmisel ja määratleb uued väljakutsed.

Konverentsi teemadeks on:

• roheline majandus säästva arengu ja vaesuse vähendamise kontekstis (Green Economy in the context of Sustainable Development and Poverty Eradication);
• säästva arengu korraldusraamistik (Institutional Framework for Sustainable Development).

10. jaanuaril 2012 valmis riikide läbirääkimiste aluseks olev esialgne dokument.
 
Eesti osaleb Euroopa Liidu ühiste seisukohtade kujundamises ning seni on valminud  EL poliitiline sisend läbirääkimiste dokumenti, EL sisend sünteesraportisse ning Eesti täiendav info.

ÜRO säästva arengu konverentsi ettevalmistamiseks töötas 2010. aastast ülemaailmne kõrgetasemeline säästva arengu paneel, mille soovitused maailmas säästva arengu elluviimiseks valmisid 30. jaanuaril 2012.

Säästev areng on aluseks Eesti, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ja ülemaailmsete poliitikate kujundamisel. Säästva ehk kestliku ühiskonna kujundamiseks täidetakse riigi pikaajalisi arengueesmärke ja keskendutakse loodusvarade läbimõeldud kasutamisele, inimeste tarbimisharjumuste kujundamisele, uute tehnoloogiate rakendamisele ja ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisele. 

Säästva arengu peamine idee – majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt – sõnastati esmakordselt 1987. aastal Gro Harlem Brundtlandi juhitud komisjoni tegevusraportis „Meie ühine tulevik“. 

Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid kiideti heaks 1992. aastal ÜRO keskkonna ja arengu maailmakonverentsil Rio de Janeiros ja kinnitati 21. sajandi ülemaailmne säästva arengu tegevuskava aastani 2030 Agenda 21.

Agenda 21 kohaselt tuleb maailma riikidel oma vajadusi ja võimalusi arvestades seada pikaajalised arengusuunad, mis aitavad saavutada kvalitatiivse majanduskasvu; tagada inimeste elutaseme tõusu; kindlustada stabiilse rahvaarvu; muuta väärtushinnanguid ja (tarbimis)harjumusi; säilitada ja mõistlikult kasutada ressursse; arvestada keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada  jäätmete ja  saasteainete hulka.

Pikaajaliste säästva arengu eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat ja panustab ülemaailmsesse säästva arengu protsessi.