Esileht » Valdkonnad » Säästev areng » Säästev areng

Säästev areng

Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus.


2012. aasta juunis toimus ÜRO säästva arengu maailmakonverents, mille teemadeks olid: 

• roheline majandus säästva arengu ja vaesuse vähendamise kontekstis (Green Economy in the context of Sustainable Development and Poverty Eradication);
• säästva arengu korraldusraamistik (Institutional Framework for Sustainable Development).

Säästva arengu tähtsuse kinnitamiseks võtsid riigipead ja valitsuste juhid vastu poliitilise deklaratsiooni " Tulevik, mida me soovime" (" The Future We Want").

Konverentsi peamiste tulemustena lepiti kokku uue juhtimise kujundamises - luuakse valitsustevaheline kõrgetasemeline foorum (High Level Forum), mis tagab säästvale arengule suurema poliitilise nähtavuse. Tugevdatakse ÜRO keskkonnaprogrammi, et keskkonnapoliitikat paremini siduda teiste valdkondadega. Algab uute pikaajaliste eesmärkide väljatöötamine seniste aastatuhandete arengueesmärkide (Millennium development goals) alusel. Arengu rahastamiseks kavandatakse uute allikatega tervikliku strateegia koostamist.

Säästev areng on aluseks Eesti, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ja ülemaailmsete poliitikate kujundamisel. Säästva ehk kestliku ühiskonna kujundamiseks täidetakse riigi pikaajalisi arengueesmärke ja keskendutakse loodusvarade läbimõeldud kasutamisele, inimeste tarbimisharjumuste kujundamisele, uute tehnoloogiate rakendamisele ja ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisele. 

Säästva arengu peamine idee – majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt – sõnastati esmakordselt 1987. aastal Gro Harlem Brundtlandi juhitud komisjoni tegevusraportis „Meie ühine tulevik“. 

Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid kiideti heaks 1992. aastal ÜRO keskkonna ja arengu maailmakonverentsil Rio de Janeiros ja kinnitati 21. sajandi ülemaailmne säästva arengu tegevuskava aastani 2030 Agenda 21.

Agenda 21 kohaselt tuleb maailma riikidel oma vajadusi ja võimalusi arvestades seada pikaajalised arengusuunad, mis aitavad saavutada kvalitatiivse majanduskasvu; tagada inimeste elutaseme tõusu; kindlustada stabiilse rahvaarvu; muuta väärtushinnanguid ja (tarbimis)harjumusi; säilitada ja mõistlikult kasutada ressursse; arvestada keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada  jäätmete ja  saasteainete hulka.

Pikaajaliste säästva arengu eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat ja panustab ülemaailmsesse säästva arengu protsessi.