|
|
Esileht » Valdkonnad » Säästev areng » Eesti
Säästva arengu aluse loob 1995. aastast kehtima hakanud säästva arengu seadus. 1996. aastal loodi valdkonnaüleste teemade käsitlemiseks pikaajalise säästva arengu üksikküsimuste läbitöötamise asjatundjate komisjon, mille koosseisu ja ülesandeid muudeti 2009. aastal. Säästva arengu pikaajalise raamdokumendina töötati välja Eesti säästva arengu riiklik strateegia aastani 2030 Säästev Eesti 21 määratleb Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 ning seostab majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengud kooskõlas ülemaailmsete (Agenda 21) ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut määratlevate dokumentidega.
Strateegia eesmärgiks on arengus ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Üldise arengusuunana määratletakse riigi liikumine teadmuspõhise ühiskonna suunas ning pikaajalisi eesmärke viiakse ellu erinevate valdkondade strateegiliste arengudokumentide alusel. Säästev Eesti 2007. aastast üldkoordineerib strateegia elluviimist ja aruandluse koostamist Riigikantselei strateegiabüroo. Valdkondadeülese koostöö toetamiseks loodi 2008. aastal asjakohane ministeeriumitevaheline säästva arengu töörühm. Keskkonnavaldkonna arengut suunab Säästev Eesti 21 eesmärk "ökoloogiline tasakaal" ning selle alameesmärkideks on:
Keskkonnavaldkonna eesmärke täidetakse |
|