|
|
Esileht » Valdkonnad » Välisfinantseerimine
* Euroopa Sotsiaalfond- European Social Fund (ESF), 1958; * Euroopa Regionaalarengu Fond- European Regional Development Fund (ERDF), 1975; * Euroopa Põllumajanduse Tagatis- ja Arendusfondi(EAGGF) arendussektsioon - The Guidance Section of the European Agricultural Guidance and Guarantee Fund (EAGGF), 1958; * Kalanduse Arendusrahastu- Financial Instrument for Fisheries Guidance (FIFG), 1993. Majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuspoliitika elluviimise vahendina toetavad Euroopa Liidu struktuurifondid järgmiste eesmärkide saavutamist: 1. tasakaalustatud, harmoonilise ja jätkusuutliku majandustegevuse arendamine; 2. inimressursside ja tööhõive arendamine; 3. keskkonnakaitse ja keskkonnasektori kaasajastamine; 4. rassilise, etnilise, puudega seotud ja vanuselise ebavõrdsuse (diskrimineerimise) kaotamine ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine. EL struktuurifondide toetuse eraldamine liikmesriigile toimub mitmeaastaste programmide ehk arengukavade alusel, mille liikmesriik koostab ja esitab Euroopa Komisjonile. EL kandidaatriigina on Eesti esitanud Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks strateegilise dokumendi nimetusega “Eesti riiklik arengukava EL struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument 2003 -2006” (RAK). RAK üldiseks eesmärgiks on kiire, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud jätkusuutlik majanduslik areng. Eesti riiklik arengukava 2003-2006 toetub neljale prioriteedile: Inimressursi arendamine Ettevõtluse konkurentsivõime Põllumajandus, kalandus ja maaelu Infrastruktuur ja kohalik areng Neile lisandub viienda prioriteedina tehniline abi. Otseselt keskkonnaseisundi parendamisele on suunatud prioriteedi Infrastruktuur ja kohalik areng raames meede 4.2 Keskkonna-infrastruktuuri arendamine. Meetme rakendusasutuseks on Keskkonnaministeerium ja rakendusüksuseks Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. Perioodil 2004 -2006 on meetme rahastamiseks ERDFist planeeritud 150 miljonit krooni. Meede 4.2 : Keskkonna-infrastruktuuri arendamine (ERDF) Üldised ja spetsiifilised eesmärgid Üldine eesmärk on keskkonnaseisundi parandamine. Spetsiifilised eesmärgid on: 1.veekogude ja põhjavee hea seisundi saavutamine ja tagamine 2.energeetika keskkonnamõjude vähendamine ja taastuvate energiaallikate kasutamise laiendamine 3.jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimine ja vähendamine 4.bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilimine Sisu Veekaitse ja -kasutus Veekaitse ja -kasutus tugineb kehtivate õigusaktide nõuetele, kohustustele ja eesmärkidele, Eesti Keskkonnastrateegiale ja Keskkonnategevuskavale. Peamiseks vahendiks veepoliitika edukal elluviimisel on veemajanduskava, mis koostatakse igale vesikonnale ja alamvesikonnale. Veemajanduskavade peaeesmärkideks on kõikide vete hea seisundi ning inimestele kvaliteetse joogivee tagamine. Need eesmärgid saavutatakse vastavalt tegevusprogrammidele, mis sisalduvad veemajanduskavades. Vesikonna või alamvesikonna veemajanduskava tegevusprogrammi puudumise korral lähtutakse teistest riiklikul tasandil kinnitatud programmidest. Tegevusprogrammid võtavad arvesse olemasolevat informatsiooni veekogude seisundi ning seisundi hinnangute kohta, keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava eesmärke ning kehtivaid õigusakte. Kõik vajalikud tegevused, mida on vaja teha veepoliitika elluviimiseks on võimalik jaotada kahte gruppi, vastavalt sellele, missugusest rahastamisallikast neid tegevusi finantseeritakse. Enamik tegevusi on seotud keskkonna- ja veeinfrastruktuuride seisundi parandamise ning rekonstrueerimisega. Lisaks infrastruktuuride parendamisele on vaja teostada ka teisi tegevusi nagu veekogude saneerimine, reostuse mõju leevendamine, veekogude bioloogilise seisundi parandamine jms. Viimatinimetatud tegevusi eesmärkide saavutamiseks rahastatakse ERDF-st. Kõik tegevused tuleb ellu viia vastavalt nende prioriteetsusele. Tegevuste prioriteetsuse määramise aluseks on tegevuse maksumus ning mõju keskkonnaseisundi paranemisele. Sellest lähtuvalt peavad kõik tegevused, mis on loetletud veemajanduskavas olema rakendatud selliselt, et iga elluviidud tegevus omaks olemasoleva tegevusprogrammi alusel suurimat keskkonnakaitselist mõju ning väiksemaid võimalikke kulusid. Taastuvenergeetika Eesti peamisteks probleemideks energeetika valdkonnas on suur ruumiline kontsentreeritus elektrienergia tootmises ning tootmisega kaasnev suur keskkonnakoormus. Käesoleva tegevusvaldkonnaga soodustatakse taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, aidates seeläbi kaasa elektrienergia tootmise detsentraliseerimisele ning fossiilsete kütuste kasutamise vähenemisele, millel on keskkonda säästev mõju. Direktiiv 2001/77/EÜ taastuvelektri kohta on acquis osa. Eesti on seadnud indikatiivseks eesmärgiks saavutada 2010. aastaks taastuvelektri tootmise tase 5.1% summaarsest elektri tootmisest. Biomassi kasutamine on erilise tähelepanu all, kuna Eesti metsa potentsiaal on oluline ja 25% põllumajandusliku kasutusotstarbega maast on kasutamata. Energiakultuuride harimine ja mahajäetud põllumajandusmaa metsastamine võimaldavad leevendada töötuse probleemi maapiirkondades ja toota energiat jätkusuutlikult. Samuti võimaldab see toetada vedelate biokütuste tootmist kooskõlas direktiiviga 2003/30/EÜ. Jäätmekäitlus Jäätmekäitluses on seni tegeldud peamiselt ainult jäätmete kõrvaldamisega ja see on toimunud keskkonnanõudeid eirates. Käesoleva tegevusvaldkonna kaudu toetatakse keskkonnakaitsenõuetele mittevastavate jäätmeladestuskohtade likvideerimist ja saneerimist ning jäätmehoolduse arendamist. Jäätmehoolduse taseme tõstmiseks juurutatakse jäätmete sorteerimine tekkekohal, nende liigiti kogumine ja neist võimalikult suurema osa suunamine korduskasutusse. Käesoleva meetme raames kaasrahastatakse vanade prügilate, mille pindala on väiksem kui 5ha, sulgemise projekte. Prügiladirektiivi kohaselt peavad keskkonnanõuetele mittevastavad väikeprügilad olema suletud 2009.aastaks. Bioloogiline ja maastikuline mitmekesisus Bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilitamiseks ning efektiivsema looduskaitsesüsteemi rajamiseks, on vajalik arendada vastavat infrastruktuuri. Looduskaitse infrastruktuuri arendamine on kooskõlas EL-i loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) ning linnudirektiivi (79/409/EMÜ) nõuetega ja aitab eelkõige kaasa nende direktiivide alusel moodustatava Natura 2000 võrgustiku rakendamisele. Käesolev meede aitab kaasa Eesti Natura 2000 võrgustiku elupaigatüüpide ja liikide soodsa looduskaitselise seisundi säilitamisele ja taastamisele. Tänu ekstensiivse põllumajanduse drastilisele vähenemisele viimaste aastakümnete jooksul, on väärtuslike pool-looduslike rohumaade pindala märkimisväärselt vähenenud, mistõttu pool-looduslike koosluste (sh puisniidud, rannaniidud, loopealsed, lamminiidud) soodsa looduskaitselise seisundi kindlustamiseks on hädavajalik nende taastamine (võsa raiumine, jms) piirkondades, kus need olid veel kümmekond aastat tagasi laialt levinud. Rannaniidud on muuhulgas väga olulised rändepeatuspaigad läbirändavatele lindudele. Elupaikade taastamine on samuti oluline parandamaks mõningates piirkondades metsade ja märgalade väärtust. Elupaigatüüpide ja liikide elupaikade kaitse korraldamiseks ning nende seire ja järelvalve teostamiseks on vaja hankida täiendavat varustust. Natura 2000 võrgustiku edukaks rakendamiseks on vajalik arendada infrastruktuuri hoidmaks ära loodusväärtuste kahjustamist ning suurendamaks avalikkuse (sh kooliõpilased, tudengid) teadlikkust looduskaitse osas. Meetme rakendamisel juhindutakse eeskätt järgmistest arengukavadest: 1.Eesti keskkonnastrateegia ja Eesti keskkonnategevuskava 2.Suurtest põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm 3.Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise riiklik programm 4.Üleriigiline jäätmekava 5.Kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava 6.Energiasäästu sihtprogramm ja selle rakenduskava 7.Taastuvate energiaallikate ja turba rakendamise riiklik programm aastani 2010 (koostamisel) 8.Riiklik programm “Eesti Natura 2000” aastateks 2000-2007 9.Alamvesikonna ja vesikonna veemajanduskavad, kohalike omavalitsuste ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavad. Toetatavad tegevused Veekasutus ja -kaitse 1.veekogude seisundi tervendamine ja taastamine (veekogude taastamine, hooldamine ning saneerimine, va jõgede hüdromorfoloogilise ja füüsikalise seisundi taastamine ja parandamine) 2.veekogude seisundit mõjutava jääkreostuse likvideerimine (setete eemaldamine järvedest, veekogude seisundit mõjutavate reostunud pinnasega veekogude kallaste ja randade puhastamine, jms) Taastuvenergeetika taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt energeetilisel eesmärgil põhitähelepanuga taastuvatest allikatest elektri tootmise suurendamisele, sh ettevalmistavad uuringud Jäätmekäitlus 1.jäätmeladestuskohtade, millepindala on väiksem kui 5 ha, sulgemine ja saneerimine 2.jäätmete valikkogumise süsteemide rakendamine ja jäätmete taaskasutamise laiendamine 3.biolagunevate jäätmete taaskasutaminekomposti valmistamiseks Bioloogiline ja maastikuline mitmekesisus Elupaikade taastamine Natura 2000 aladel (pool-looduslikud kooslused, sood ja märgalad ning metsa-elupaigad), sealhulgas koosluste taastamiseks vajaliku varustuse ja tehnika ostmine ning infrastruktuuri arendamine. Tehniline abi Tehnilise abi eesmärk on riikliku arengukava 4. prioriteedi meetme 4.2 "Keskkonna infrastruktuuri arendamine" sihipärane ja tulemuslik elluviimine ja järelevalve teostamine. Võimalikud taotlejad 1.ettevõtjad 2.kohalikud omavalitsused 3.keskkonnakaitsega seotud riigiasutused 4.keskkonnakaitsega seotud mittetulundusühingud ja sihtasutused Riigiabi Meede sisaldab riigiabi |
|
