Esileht » Valdkonnad » Maapõu

Maapõu

Maapõuega seotud uurimistöö objektiks on muld ja maavarad, nende kasutamine ning kaitse. Seda valdkonda reguleerib maapõueseadus koos sellest lähtuvate alama astme õigusaktidega ning suunab säästva arengu seadus.

Eesti on maavarade poolest maailmas suhteliselt keskpärane. Kõiki Eestis leiduvaid maavarasid praegu ei kaevandata, nt fosforiiti, graniiti ega mõningase uraanisisalduse poolest tuntud diktüoneemaargilliiti nende vähese kasuteguri tõttu. Intensiivselt kasutatakse põlevkivi (kukersiit) ja turvast, iga aastaga on kasvanud nõudlus looduslike ehitusmaterjalide järele (liiv, kruus, pae- ehk lubjakivi, savi jt).

Intervjuu Rein Raudsepaga: Vähe on selliseid riike, kus maapõu oleks nii hästi uuritud kui Eestis

Maavarade kaevandamine ja kasutamine on korraldatud maapõueseaduse ja kaevandamisseadusega. Põlevkivi kohta käivatest aktidest on olulised veel välisõhu kaitse seadus ja jäätmeseadus, mis reguleerivad põlevkivi kasutamist põletusseadmetes ja õli tootmisel. Kinnitatud on „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008–2015” ja Vabariigi Valitsuses on heaks kiidetud „Eesti elektrimajanduse arengukava 2008–2018”. Valmimas on „Ehitusmaavarade arengukava aastateks 2010–2020”, mis käsitleb kogu Eestis paikneva lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi (Eestis peamiselt graniit), liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist.

Eesti kõige tähtsam energeetiline maavara on põlevkivi. Üle 80% kaevandatud põlevkivist kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, põlevkivist toodetakse üle 90% Eesti elektrienergiast. Veel kasutatakse põlevkivi kütteõli, õlikoksi, pigi, bituumeni jms tootmiseks. Õlivabrikutele sobib vaid suuretükiline ja kõrge kütteväärtusega põlevkivi.

Teine Eestis kaevandatav maavara, millel on energeetiline väärtus, on turvas. Küttena kasutatakse peamiselt hästilagunenud turvast. Turvas leiab sõltuvalt lagunemisastmest kasutust ka aianduses ja põllumajanduses. Turba kaevandamine on olnud aastati üsna kõikuv, sõltudes sademete hulgast. Kõige rohkem kaevandatakse turvast Pärnu maakonnas (33%), järgnevad Tartu (17%), Ida-Viru (15%) ja Harjumaa (8%). Teiste maakondade osakaal jääb viie või vähema protsendi piirimaile.

Kõige mitmekesisem maavarade klass on looduslikud ehitusmaterjalid (ehitusmaavarad). Teede-ehitusest ja ehitusbuumist tingituna on ehitusmaavarade kaevandamine alates 2002. aastast märkimisväärselt kasvanud. Ehitusmaavarasid kaevandatakse ülekaalukalt kõige rohkem Harjumaal (50%), järgnevad Jõgeva- (10%) ja Lääne-Virumaa (9%). Teiste maakondade osakaal on viis või vähem protsenti.

Maavarade säästva kasutamise poliitika kujundamist ja elluviimist juhib ja koordineerib Keskkonnaministeeriumi maapõue osakond.

Selle töö hulka kuulub:

• maapõue käsitlevate õigusaktide koostamine ning kehtivate täiustamine;
• maapõuega setud informatsiooni kogumine ja avalikkuse teavitamine;
• teiste maapõuega seotud valdkondade arengukavade koostamises osalemine;
• maapõuega tegelevate töötajate nõustamine ja täiendõppe ning selleks vajalike teabe- ja õppematerjalide koostamise, trükkimise ja levitamise korraldamine;
• üleriigilise tähtsusega maardlate geoloogiliste uuringute, maavara kaevandamise ning allmaa-ehitise rajamiseks tehtavate uuringute lubade läbivaatamine ning vormistamine;
• kui üldgeoloogilise uuringu ala asub kahe või enama maakonna piirides või uurimistöö on seotud maavara otsinguga, siis ka loa väljaandmise otstarbekuse hindamine ning loa vormistamine;
• kõigi riigis välja antud geoloogiliste uuringulubade, maavara kaevandamise lubade ning üldgeoloogilise uurimistöö lubade arvestuse pidamine;
• Keskkonnaministeeriumi kui Riikliku Maavarade Registri vastutava töötleja esindamine, registri koostamise ning pidamise juhendamine;
• maavara varude arvestuse ja nende kasutamise aruandluse organiseerimine, Eesti Maavarade Komisoni töö korraldamine, geoloogiliste loodusmälestiste arvele võtmise ja kaitsmise koordineerimine;
• maapõue programmi koostamine ja selle raames tööde koordineerimine.
  
  Koostöös Keskkonnaametiga koostab osakond riigieelarvetulude maapõue osa, kavandab maavaradega seotud tulud ja jälgib nende laekumist, valmistab ette rahandusministri kinnitatava kulude nomenklatuuri alusel riigieelarve maapõuega seotud kulude osa ja eelarve projekti geoloogiliste uuringutega seotud tööde osa koos selgituste ja arvestusega ning korraldab kinnitatud eelarve kohast kulude sihtotstarbelist ja säästlikku rahastamist.

Statistika andmebaas: Keskkond, maavara kasutus
Maa-ameti Geoportaal
Geoloogia (Maa-amet)
Maa-ameti maardlate kaardirakendus

Eesti Vabariigi 2010. a maavarude koondbilansid
   2010. a koondbilansi seletuskiri
Eesti Vabariigi 2009. a maavarude koondbilansid
   2009. aasta koondbilansi seletuskiri
Eesti Vabariigi 2008. a maavarude koondbilansid
   2008. aasta koondbilansi seletuskiri
Eesti Vabariigi 2007. a maavarude koondbilansid
   2007. a koondbilansi seletuskiri
Eesti Vabariigi 2006. a maavarude koondbilansid

Maavara kaevandamise load

Kaevandamisloa annab üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning Eesti Vabariigi majandusvööndis Keskkonnaministeerium. Kohaliku tähtsusega maardlas annab kaevandamisloa Keskkonnaamet.

Keskkonnaministeeriumi ja keskkonnateenistuste antud maavara kaevandamise load (seisuga 01.01.2008. a):
Keskkonnaministeeriumi antud load
Keskkonnateenistuste antud load

Maavara kaevandamise load, samuti üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu load on ka elektrooniliselt kättesaadavad aadressil: http://klis.envir.ee/klis/per/