25.-27. augustini kohtuvad Poolas EL keskkonnaministrid, et arutada Natura 2000 programmi senist tulemuslikkust looduse kaitsel, mõju majanduse jätkusuutlikkusele ja piirkondlikule arengule. Eestit esindab keskkonnaministeeriumi abiminister Olavi Tammemäe.

"Üheks ümarlaua teemaks on see, kas Natura 2000 programm on tulemuslik ja tagab loodusliku mitmekesisuse piisava kaitse, seda just kliimamuutuste tingimustes," ütles abiminister Olavi Tammemäe. "Kuid korraldajad soovivad arutleda sellegi üle, kas Natura võrgustiku loomine takistab või hoopis toetab jätkusuutlikku majandusarengut ja kuidas see mõjutab piirkondlikke erinevusi."

Kavas on tutvustada ka Natura 2000 rakendamisega kaasnevaid probleeme.

"Eesti sõnum ümarlaual on see, et Natura võrgustiku loomine ja arendamine on praegu sisuliselt ainus seadusandlik vahend loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks Euroopa Liidus," ütles Tammemäe. "Kuid Natura võrgustikku rajades on oluline, et hakatakse planeerima ka ökoloogilisi ühenduskoridore liikide liikumiseks ühelt looduslikult alalt teisele. See on vajalik juhuks, kui kliimamuutus tingib liikide elupaikade teisenemise."

Pika looduskaitse traditsiooniga Eestilt ei nõua Natura 2000 rakendamine väga palju uut. Peamiseks looduskaitse-alaseks uuenduseks on vajadus korraldada mitte ainult üksikute liikide, vaid eeskätt elupaikade kaitset. Ka tuleb lisaks põlislooduse kaitsele suuremat tähelepanu pöörata pool-looduslikele kooslustele, mis vajavad püsimiseks just säästvat inimtegevust.

"Kui riik võtab endale kohustuse kaitsta Natura 2000 alal leiduvaid pool-looduslikke kooslusi, siis tuleb riigil ka hoolt kanda, et nende alade majandamine jätkuks või isegi suureneks," ütles Tammemäe. "Ehk riigil tuleb tagada, et Natura aladel saaks eritingimustel majandada, näiteks tegelda mahepõllundusega."

Üheks Natura alal majandamise hoogustamise võimaluseks oleks see, kui toodang, mille puhul kasutatakse keskkonda saastavaid kemikaale, oleks kallim ehk eelise Natura alade põllumajandustoodetele annaks printsiibi "saastaja maksab" rakendamine.

Herdis Fridolin,

Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna spetsialist

626 2879

Agnes Jürgens,

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja

626 2811