20. juulil kinnitas valitsus Vahtrepa ja Alatskivi
maastikukaitsealade kaitse- eeskirjad, mille tulemusel
laieneb nende maastikukaitsealade pindala.

Hiiumaal asuv 1388 ha suurune Vahtrepa maastikukaitseala on loodud
ordoviitsiumi lubjakivipaljandi, loo- ja rannakoosluste, vähese
inimmõjuga metsakoosluste, pärandkultuurmaastike, looduslike
elupaikade ning kaitsealuste liikide kaitseks.

Vahtrepa maastikukaitseala on jaotatud kolmeks sihtkaitsevööndiks ja
üheks piiranguvööndiks.

Eelnevalt on Vahtrepa maastikukaitseala olnud kaitse all alates 1962. aastast,
mil võeti kaitse alla Kallaste pank. 1998. aastal moodustati Kallaste panga põhjal
Kallaste maastikukaitseala.

Tartumaal asuva Alatskivi maastikukaitseala pindala on 378,4 hektarit.

Kaitseala eesmärk on järvede ja neid ümbritseva pärandkultuurmaastiku,
looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse.

Kaitseala on jaotatud üheks sihtkaitsevööndiks ja üheks
piiranguvööndiks.

1964. aastal võeti kaitse alla Alatskivi maastikuala ning Kuningvere
järv ja selle läänekallas. Aastal 2000 laiendati Alatskivi
maastikuala ning muudeti Alatskivi maastikuala nimetus Alatskivi
maastikukaitsealaks. 2006.aastal laiendati Alatskivi maastikukaitseala piire
ning teistekohalike järvede hulgas kuulub maastikukaitseala koosseisu
nüüd ka Kuningvere järv koos ümbritseva kauni maastikuga.

Lisainfo:

Lugupidamisega,