|
|
Esileht » Valdkonnad » Merekeskkonna kaitse » Läänemere kaitse
* Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (Helcom) * Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon * Konventsioonist tulenevate õigusaktide rakendamine
Helsingi Komisjon ehk HELCOM tegeleb Läänemere merekeskkonna kaitsmisega kõigi reostusallikate eest Eesti, Euroopa Ühenduse, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Venemaa valitsuste vahelises koostöös. HELCOM on Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (ehk Helsingi konventsiooni) juhtorgan. HELCOMi eesmärk on tagada terve elukeskkonnaga Läänemeri koos mitmekesiste tasakaalus toimivate bioloogiliste komponentidega, mille tulemusena saavutatakse hea keskkonnaseisund ning mis toetab erinevaid jätkusuutlikke majanduslikke ja sotsiaalseid tegevusi.
Töökord Helsingi Komisjon tuleb kokku kord aastas. Aeg-ajalt toimuvad kohtumised ka ministrite tasandil. Komisjon võtab ühehäälselt vastu merekeskkonna kaitse alaseid soovitusi, millest konventsiooniosaliste valitsused peavad oma vastavates riiklikes kavades ja õigusaktides juhinduma. Helsingi Komisjoni eesistuja vahetub konventsiooniosaliste vahel iga kahe aasta tagant vastavalt inglise keele tähestiku järjekorrale. HELCOMi töövormideks on Helsingi Komisjoni koosolekud, delegatsioonijuhtide koosolekud ning viis peamist töörühma. Neid töövorme toetab Sekretariaat.
1974. aasta konventsioon Esimest korda käsitleti kõiki reostusallikaid kogu Läänemeres ja selle ümbruses ühes konventsioonis, millele kirjutasid 1974. aastal alla seitse Läänemere-äärset riiki. 1974. aasta konventsioon jõustus 3. mail 1980.
1992. aasta konventsioon Poliitilisi muutusi ning rahvusvahelise keskkonna- ja mereõiguse arenguid silmas pidades kirjutasid kõik Läänemerega piirnevad riigid ja Euroopa Ühendus 1992. aastal alla muudetud konventsioonile. See jõustus pärast ratifitseerimist 17. jaanuaril 2000, hõlmates kogu Läänemere piirkonda, sealhulgas siseveekogusid, merd ennast ja merepõhja. Samuti meetmeid kogu Läänemere valgalas maismaalt lähtuva reostuse vähendamiseks.
Põhimõtted Vastutus Konventsiooniosalised võtavad eraldi või ühiselt tarvitusele kõik reostuse ennetamiseks ja vältimiseks vajalikud õigus-, haldus- või muud meetmed, et saavutada Läänemere ökoloogilist taastumist ja ökoloogilise tasakaalu säilimist. Ettevaatuspõhimõte Ennetavaid meetmeid tuleb tarvitusele võtta juhul, kui on alust arvata, et otseselt või kaudselt merekeskkonda viidud aine või energia võib ohustada inimeste tervist, kahjustada mere elusressursse või ökosüsteeme, vähendada heaolu ja takistada mere õiguspärast kasutamist. Parim keskkonnatava ja parim võimalik tehnoloogia Konventsiooniosalised edendavad Läänemere reostuse ennetamiseks parima keskkonnatava ja parima võimaliku tehnoloogia kasutamist. Lisameetmeid rakendatakse siis, kui meetmetega saavutatud merrejuhitavate ainete vähenemine ei anna soovitud tulemusi. Põhimõte “saastaja maksab” peaks olema majanduslikuks aluspõhimõtteks keskkonnaohtlike tegevuste ohjamisel, sundides saastajaid kandma oma tegevuste tegelikke kulusid ning rõhutades niiviisi vastutuse tähtsust. Seire Konventsiooniosalised teevad punkt- ja hajareostusallikatest pärineva vee- ja õhukeskkonna reostuskoormuse mõõtmisi ja arvutusi teaduslikult kindlaks määratud viisil. Riskide vältimine Helsingi konventsiooni rakendamine ei tohi põhjustada piiriülest reostust Läänemere piirkonnast väljapoole jäävates piirkondades ega kaasa tuua jäätmete kõrvaldamise või muude toimingute, mis võiksid suurendada ohtu inimese tervisele, sagenemist ega muutusi neis toimingutes. Ükski meede ei tohi põhjustada soovimatuid keskkonnatagajärgi atmosfäärile, pinnasele, veekogudele ega põhjaveele.
Prioriteedid * Keskkonnaseire ja keskkonnamõju hindamine
Saavutused Alates 1980. aastate algusest on Helsingi Komisjon töötanud Läänemere merekeskkonna parandamise nimel, peamiselt ligikaudu 200 HELCOMi soovituse kaudu. Selle ajaga on saavutatud järgmist: * punktreostusallikatest pärit orgaaniliste saasteainete ja toitainete madalamad heitkogused; |
