|
|
Esileht » Valdkonnad » Looduskaitse » Kaitsealad
Esimene looduskaitseala asutati 1910. a Vaika saarte linnustiku kaitseks. Enne II maailmasõda oli 1935. a looduskaitseseaduse alusel moodustatud üle viiekümne erineva kaitseala: metsa-, taime-, raba- ja linnukaitsealad, samuti terve rida geoloogilisi ja tervisemuda kaitsealasid. Meie praegune kaitsealade süsteem on suures osas loodud nendel neljal aastakümnel, mil tegutseti 1957. aastal jõustunud looduse kaitset käsitleva seaduse alusel. Kaitsealade tüübid on järgmised:
LOODUSKAITSEALA on looduskaitse või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside, haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja üksikute loodusobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Looduskaitseala territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Tuntumad on Viidumäe, Nigula ja Endla looduskaitseala. MAASTIKUKAITSEALA (LOODUSPARK) on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitse, kultuuri- või puhke-eesmärgil. Maastikukaitseala eritüüpidena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu. Maastikukaitseala (looduspargi) territoorium jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Nimetagem siin Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laidude maastikukaitseala; Haanja, Otepää ja Naissaare loodusparki. Maastikukaitsealade ja loodusparkide loetelu täieneb kaitsealade korrastamise käigus.
KAITSEALA VÖÖNDID • Loodusreservaat on otsesest inimtegevusest puutumata loodusega ala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena. Keelatud on igasugune majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, samuti inimeste viibimine seal (välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel selleks kehtestatud korras). Loodusreservaadiks määratakse suhteliselt väikese pindalaga ja raskesti ligipääsetavad alad, kus leidub mõne I kategooria kaitsealuse loomaliigi elupaik või kasvab mõni I kategooria kaitsealune taim. • Sihtkaitsevöönd on kaitseala selline osa, kus lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist. Teiste sõnadega, seal on keelatud kõik, mis pole seaduses või kaitse-eeskirjas lubatud. Kaitse-eeskirjaga võidakse sihtkaitsevööndis lubada kaitstava objekti säilitamiseks vajalikku või seda mittekahjustavat tegevust nagu olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd ja veere¾iimi taastamine; koosluste hooldamine vastavalt kaitse-eesmärgile, marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste kasutamine; jahipidamine; kalapüük; tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks; pilliroo ja adru varumine; sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine; telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine. Kaitsevööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel võib alade ilme ja liigikoosseisu tagamiseks olla vajalik kaitsekorrast tulenev tegevus, nagu niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ja kujundamine kaitse-eeskirjaga sätestatud ulatuses. Sellest tulenevalt osutub sageli otstarbekaks määrata kaitsealale kaks sihtkaitsevööndi alavööndit:
• ilma leevendusteta alavöönd ehk looduslik sihtkaitsevöönd, kus ökosüsteemi areng tagatakse looduslike protsesside tulemusena • leevendustega alavöönd ehk hooldatav sihtkaitsevöönd Viimasesse alavööndisse määratakse need alad, kus planeeritakse ka edaspidi inimtegevust. Näiteks puisniidud või hooldatavad puhkemetsad. • Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitse alla võtja seatud tingimusi. Teiste sõnadega - selles vööndis on lubatud kõik, mis pole seaduse või kaitse-eeskirjaga keelatud. Seaduses on loetletud tegevused, mis reeglina on piiranguvööndis keelatud, kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. Sellised tegevused on uute maaparandussüsteemide rajamine; veekogude vee taseme muutmine ja kallaste kahjustamine; uute veekogude rajamine; maavarade ja maa-ainese kaevandamine; puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; uuendusraie; biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine; uute ehitiste püstitamine; jahipidamine ja kalapüük; sõiduki, maastikusõiduki ja ujuvvahendiiga sõitmine, telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas. Piiranguvööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel on vajalik nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks kas niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine või kujundamine.
Täiendavat informatsiooni kaitsealade kohta saab: EELIS |
