Esileht » Uudised ja artiklid » Uudised 2013 » Veebruar

Keskkonnaminister: tänavused põhiteemad on looduskaitse ja mets

Prindi
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus tutvustas täna vabaühendustele selle aasta olulisemaid plaane keskkonnavaldkonnas.

“Üheks olulisemaks teemaks sel aastal on praeguseks juba Riigikokku jõudnud kava, mis paneb selgemalt paika looduskaitsealade loomise reeglid. Nagu iga teine avalikkuse jaoks oluline tegevus peab ka kaitsealade teke olema läbipaistev, läbi kaalutud ja põhjendatud. Samuti on oluline, et see kaalumine ei kestaks igavesti: ministeeriumi poolt välja käidud seadusemuudatus ütleb, et omaniku tegevust
võimalikul kaitsealal saab piirata maksimaalselt 28 kuud, selle ajaga peaks riik suutma otsustada, kas kaitseala loomine on vajalik või ei,” selgitas Keit Pentus-Rosimannus.

Teise prioriteedina tõi minister välja pikalt arutuse all olnud metsaseaduse, mille ministeerium plaanib lähiajal valitsusele esitada. “Tahame metsaseadusega muuta metsas tegutsemise avalikkusele paremini jälgitavaks ja kontrollitavaks, seda eelkõige värskendatud ja senisest inforikkama metsaregistri kaudu. Igaühel peab olema võimalik saada infot, kas ümbruskonans on kellelgi metsatöid plaanis; samuti peab
igaüks saama kontrollida, kas metsas nähtud tegevus tõesti seaduspärane on. Et kõike pole aga kunagi võimalik seadusesse kirja panna, ergutame metsasektorit ka oma tegutsemise Head Tava vastu võtma,” ütles keskkonnaminister.

2013. aasta on oluline ka puhtama majanduse poole liikumise ning põlevkivi kasutamise tulevikusuundade seisukohalt. Lähiajal valmib põhjalik analüüs selle kohta, millised on Eesti võimalused madala CO2 heitega majandusele üleminekul. Samuti alustatakse sel aastal uue põlevkivi arengukava koostamist aastateks 2016-2030.

Suur horisontaalne reform puudutab keskkonna kaitsmiseks vajalike andmete kogumist ja korrastamist. “Et me suudaks vajalikke andmeid senisest edukamalt koguda ja mõtestatumalt kasutada, plaanime EMHI ja Keskkonateabe Keskuse baasil luua uue keskkonnaseirega tegeleva asutuse. Täna me seirame ja saame andmeid, mida tegelikult täies ulatuses ei kasuta. Samas vajame teadmisi, mille seiret me praegu ei toimu. Keskkonnakaitse saab toimida ainult siis, kui selle aluseks on adekvaatsed andmed ning me vajame selles valdkonnas arenguhüpet,” põhjendas minister.

Keskkonnaminster andis ka ülevaate Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi ettevalmistustest ning kõige olulisematest valdkondadest. Muu hulgas on tähtsal kohal Eesti loodusliku mitmekesisuse säilitamine, veemajanduse edasine arendamine ning ressursside tõhusam ning loodust vähem kulutav kasutamine.

Ümarlauale olid kutsutud Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) liikmesorganisatsioonid ning Eesti Looduskaitse Seltsi, Eesti Loodushoiu Keskuse ja Eesti Looduseuurijate Seltsi esindajad. Traditsioonilised kohtumised Keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaorganisatsioonide esindajate vahel on toimunud alates 2004. aastast.

ymarlaud27022013-2.JPG


Lisainfo:
Pille Rõivas
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete nõunik
626 2811, 506 4608