Esileht » Ministeerium » Konkurss Aasta Keskkonnategu » 2012

2012. aasta keskkonnavaldkonna parimad

Prindi

KESKKONNATEO kategoorias osales 9 kandidaati

Aasta parimaks keskkonnateoks hinnati MTÜ Eesti Ornitoloogiaühingu projekt „Linnuõpe loodusainete õpetajatele“. Eesti Ornitoloogiaühing korraldas Eesti 27-s paigas linnuõpet, kus osales 389 loodusainete õpetajat üldhariduskoolidest. Projekti eesmärgiks on suurendada loodushariduse andjate teadmisi lindudest. Valmis jooniste, fotode, helifailide ja kirjeldustega õppematerjal 45 linnuliigi tundmaõppimiseks. Projekt on ülekantav ka lasteaedade õpetajatele, looduskeskuste juhendajatele jne.

Lisaks MTÜ-le Eesti Ornitoloogiaühing sai keskkonnateo kategoorias tunnustuse kaks projekti.

MTÜ Reuse projekt „Tekstiilijäätmete kaardistamine ja tekstiilijäätmetest valminud disaintoodete esitlemine.“ Praeguseks on kaardistatud ca 10% Eesti turul ringlevatest tekstiilijäätmetest. Projekti käigus kaardistatud ettevõtted, mis pakuvad tekstiilijäätmeid leiab www.reuse.ee ja jäätmetest valminud disaintooted www.trashtotrend.ee.

MTÜ Prangli saare talurahvamuuseumi selts projekt „Loodusmuuseumi loomine Prangli saarele“ - Muuseumi rajamise mõju keskkonna hoiule on märkimisväärne, sest tänu loodusmuuseumile saavad inimesed endale teadvustada Prangli ja Aksi saare looduse olemust, seal olevaid taimi ja loomi.

 

Aasta KESKKONNATEOKESE kategoorias osales 21 kandidaati, kelledest 10 olid lasteaiad ja 9 olid koolid ja kooliõpilased

Aasta Keskkonnateokese tiitli pälvis MTÜ JCI GO Koda vabaõhuetendus „Naksitrallide metsakool“. Etenduse lavastamisel kasutati nukkude ja dekoratsioonide juures ainult jäätmeid või taaskasutusele võetud materjale. Lavastust etendati üle Eesti 67 korral ja pealtvaatajaid oli ca 32 000 inimest. Projekti raames toodeti ja jagati 15 000 pakki prügisorteerimise kaardimängu „Superjänese prügimäng“.

Lisaks MTÜ-le JCI GO Koda, kes varasemalt on kaks korda võitnud keskkonnateo tiitli ning kellele seekordne keskkonnateokese tiitel on samuti järjekorras juba teine, tunnustati mitmeid tublisid koole ja lasteaedu tublide ja edukate keskkonnateemaliste projektide eest.

Saue Gümnaasium – keskkonnaprojekt „Läänemereäärsete riikide jätkusuutlik areng ja loodus- ja tööstuskeskkonna võrdlus“. Projekti raames toimus Soome ja Eesti põhikoolide õpilasvahetus. Nende õppetöö toimus looduses. Eesmärgiks oli kujundada keskkonnasäästlikke väärtushinnanguid, tutvuda Eesti-Soome looduskeskkonna iluga ja anda hinnang tööstuskeskkonna ohuallikatele. Lisaks töötati välja riiklikke õppekavasid toetav õppeprogramm ja valmisid materjalid, keskkonnalase uurimustöö andmetest.

Eve Schmeiman - projekt „Ilmavaatlus võimaluste loomine Väimela lasteaeda Rukkilill“. Lasteaia õuealale rajati ilmavaatluspunkt, mille juurde on loodud mitu puidust mängu, töölehti ja õppemänge. Tänu sellele punktile on võimalik paremini lastele selgitada kliima soojenemise ja vaadelda ilma. Ilmavaatluspunkt on avatud ka teistele lasteaedadele ja koolidele.

Carolin Krain, Cetlyn Sari, Mariann Adelbert, Simona ©ois (Kadrioru Saksa Gümnaasium) – keskkonnapäev Kadriorus. Põhikooli õppekavas on ette nähtud loovtöö, mis peab hõlmama vähemalt kaht ainet. Seoses sellega leidsid koolitüdrukud, et soovivad korraldada oma klassile õuesõppe päeva. Kadrioru parki paigaldati 20 kontrollpunkti, milles kõigis eriülesanded. Oluline oli kaardi abil liigelda, jälgida loodust ja lahendada ülesanded võimalikult korrektselt. Projekt väärib esile tõstmist just seetõttu, et lapsed korraldasid seda ise ideest teostuseni.

Lasteaed MARI – projekt „Väikeste veeuurijate õppeaasta lasteaias MARI“. Kogu õppeaasta vältel kestev projekt, kus vahetute kogemuste kaudu on lapsed saanud täiendavaid lisateadmisi ja on teadlikumad vee tähtsusest taimedele, loomadele ja inimestele. Suhtuvad veesse hoolivalt ja kasutavad seda säästlikult. Projekti käigus läbiti teemad: õppetegevus vesi, veekogud ja elukeskkond; veekogud talvel, vee-elu lõuna- ja põhjamaal; vee vajalikkus elutegevuseks; looduslaager „Vesi. Vesi? Vesi!“. Toimusid erinevad huvitavad õppereisid, valmistati taaskasutatud materjalidest „Prügikalu“, teemamappe ja tehti näituseid.

Kohtla-Järve Lasteaed Punamütsike sihipärane keskkonnaõpe koostöös rühmaõpetajatega. Kõikides lasteaia rühmades on prioriteediks õuesõpe ja tegeletakse keskkonnakasvatusega. Lisaks lastele viidi läbi ka pedagoogide seas läbikeskkonnahariduslik koolitus ja õppematerjalide koostamine, õppepäevad aktiivõppemeetodidest, pedagoogide seminarid ja töörühmad.

 

AASTA KESKKONNASÕBRALIKU ETTEVÕTTE kategoorias osales 7 kandidaati, kokku kolmes valdkonnas

Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte kategooria keskkonnasõbraliku toote või teenuse valdkonnas osutus võitjaks OÜ Rexest Grupp, kes on leidnud lahenduse muidu prügilasse kuhjuvatele segaplasti jäätmetele, tootes uudse tehnoloogia abil ilmastikukindlat ja pikaealist plastikprofiili Plastrex. Ettevõtte ja PLASTREX toodete loomise peamine eesmärk on vähendada jäätmeteket Eestis ning suunata ringlusse Eestis tekkivaid plastijäätmeid. PLASTREX-i toodetakse 100% segaplasti jäätmetest, sh kodumajapidamise plastikpakenditest ning ka toode ise on 100 % taaskasutatav.

Keskkonnasõbraliku toote või teenuse kategoorias tunnustati lisaks võitjale veel kolme eeskujulikku ettevõtet:

MTÜ Uuskasutus, kes suunab taaskasutusse igal aastal suure koguse kasutatud kaupa, andes seejuures suure panuse ka inimeste tarbimisharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutmisse. Ühing annetab esemeid heategevuse korras ka käsitöölistele ja puudustkannatavatele peredele. Samuti tehakse investeeringuid säästliku tarbimisega seotud teavitusprojektidesse.

OÜ Nordic Bioproducts, kelle kodupuhastusvahendite sari Biominerata on keskkonna- ja kasutajasõbralik. Eelneva tõestuseks kannab tootesari rahvusvahelist rangete kriteeriumitega ökomärgist Ecocert.

OÜ Sense, kes projekteerib ning ehitab energiatõhusaid hooneid, mis on lisaks energiasäästlikkusele ja väiksele keskkonnamõjule ka kvaliteetseks elukeskkonnaks. Ehituse lõppjärgus on eesti esimene sertifitseerimisel olev passiivmaja, mille neto küteenergiavajadus on väiksem või võrdne 15 kWh/m2a.

 

Keskkonnasõbraliku protsessi kategoorias hinnati tasavägises konkurentsis võiduvääriliseks OÜ Aravete Biogaas, kes rajas ja pani esimesena Eestis tööle veise tahe- ja vedelsõnniku kääritamisprotsessil baseeruva 2 MW elektrilise ja 2MW soojusliku võimsusega koostootmisjaama. Protsessi tulemusel saadav kasu on mitmekülgne: põllumajanduslike jääkide väärindamise tulemusel toodetakse elektri- ja soojusenergiat ning saadakse kvaliteetset väetist põldudele. Eelnevast tulenevalt väheneb reostuskoormus nitraaditundlikele aladele ja lõhnaprobleem kohalikele elanikele.

Keskkonnasõbraliku protsessi kategoorias tunnustati AS-i Tallinna Vesi, kes on kohalikke olusid arvestades viinud oma reoveepuhastusprotsessi maksimaalse efektiivsuseni. Ettevõte rajas uudse biofiltri, mis suurendab nitraatide eraldust reoveest, andes seeläbi suure panuse Läänemere olukorra paranemisse. Biofiltri näol on tegemist ainulaadse keskkonnaprojektiga kogu Baltikumis ja Ida-Euroopas nii oma investeeringumahult kui keerukuselt. Eesmärgiks seati denitrifikatsiooniprotsessi tõhustamine, et vähendada nitraatide (NO3 ) osa väljundis.