|
|
Esileht » Valdkonnad » Jäätmed » Riigi jäätmekava 2014 - 2020 koostamine
Vajadus jäätmekava koostamiseks tuleneb jäätmeseadusest ja säästva arengu seadusest. Jäätmeseaduse § 43 lõike 2 kohaselt ajakohastatakse riigi jäätmekava iga viie aasta järel. Kavandatava jäätmekava juurde integreeritakse ka jäätmetekke vältimise programm, mis on jäätmeseaduse § 1364 kohaselt kohustuslik kehtestada hiljemalt 12. detsembriks 2013. Säästva arengu seaduse § 12 lõike 1 kohaselt koostatakse arengukava majandusharudes ja piirkondades, kus looduskeskkonna saastamine ja loodusvarade kasutamine võivad ohustada looduslikku tasakaalu või elustiku mitmekesisuse säilimist. Selliseks majandusharuks on kahtlemata ka jäätmehooldus. Uus riigi jäätmekava koostatakse aastateks 2014 – 2020. Hõlmates kogu riigi territooriumi käsitleb riigi jäätmekava jäätmevoogude ja jäätmete kogumissüsteemide ülevaadet, hinnangut selle arengule, täiendavate jäätmerajatiste taristu ja sellega seotud investeeringute vajadusele, üldise jäätmekäitluspoliitika kirjeldust, jäätmekäitluse riikidevahelist optimeerimist ja jäätmealast koostööd. Jäätmekavas kirjeldatakse järgneva seitsme aasta meetmed Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2011-2015 jäätmepoliitika eesmärkide ja valdkonna õigusaktides ning teistes asjasse puutuvates arengukavades püstitatud sihtide saavutamiseks. Riigi jäätmekava sisaldab endas ohtlike jäätmete ja pakendijäätmete käitlemist käsitlevaid alljaotisi, maakondade jäätmehooldust käsitlevat alljaotist ja jäätmetekke vältimise programmi. Koostatava jäätmekava strateegiline eesmärk on jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine. Sealjuures on rõhk eelkõige jäätmetekke ja majanduskasvu omavahelise seose katkestamiseks vajalike meetmete välja töötamine. Nii jäätmete raamdirektiivis (2008/98/EÜ) kui ka jäätmeseaduses on kirjeldatud, et jäätmehoolduses tuleb juhinduda jäätmehierarhiast. Seni kehtinud kolmeastmeline jäätmehierarhia (vältimine–taaskasutamine–kõrvaldamine) on direktiivis nüüd asendatud viieastmelise hierarhiaga: vältimine–korduskasutuseks ettevalmistamine–ringlusse võtmine–muu taaskasutamine–kõrvaldamine. Hierarhia kohaselt tuleb esmajärjekorras jäätmeteket vältida ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik ette valmistada korduskasutuseks, siis ringlusse võtta ja muul viisil taaskasutada, et ladestada prügilasse võimalikult vähe jäätmeid. Tegemist on direktiivist lähtuva põhimõttega, mille järgimist eeldatakse kõigilt liikmesriikidelt. Jäätmetekke vältimise programm on üks vahendeist kuidas pikaajalise planeerimise ning teatud meetmete kaudu on võimalik direktiiviga kirjeldatud eesmärke saavutada. Jäätmete vältimise programmiga kehtestatavad meetmed peaksid olema suunatud majanduskasvu ja jäätmetekke vahelise otsese seose ning sellega kaasneva keskkonnamõju kõrvaldamisele. Periood 2006-2012 on jäätmehoolduse arengus olnud mitmel tasandil väga kiire. Sihipäraselt on suletud kõik keskonnanõuetele mittevastavad prügilad ning oluliselt on kasvanud jäätmete taaskasutuse osakaal. Jäätmete taaskasutusvõimalused on mitmekesistunud, arenev kogumistaristu aitab kaasa kvaliteetse toorme kogumisele ning näha on, et erasektor tunneb valdkonna vastu järjest kasvavat huvi. Seetõttu on kavandatava jäätmekava koostamisel oluline viia läbi taaskasutamisvõimalusi analüüsiv olelusringi analüüs, mis selgitaks välja ühe või teise taaskasutusviisi eelistamisel kaasneva mõju. Jäätmete masspõletus ja jäätmekütuse tootmine on hetkel kujunemas kaheks peamiseks sega-olmejäätmeid taaskasutavaks toiminguks. Huvi ringlussevõtu ning korduskasutuse vastu on jäänud väheseks või on panuse osakaal jäätmekoguste mõistes suhteliselt madal. Märkida tuleb, et sega-olmejäätmed moodustavad Eestis tekkivast jäätmekogusest vaid kuni 3 %. Ligikaudu 70 % jäätmeid tekib tegelikult põlevkivitööstuses ning tekkiva aheraine ja tuha taaskasutamise osakaal on jätkuvalt väga väike. Samaaegselt riigi jäätmekava koostamisega viiakse läbi selle keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) |
