Valitsuse istungil olid arutlusel kutseliste kalurite püügivõimalused Eesti rannikumerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ja teistel siseveekogudel ehk otsustati lubatud püügivahendite arv nimetatud piirkondade kaupa. “Püügivõimaluste juures tuleb tõsiselt arvesse võtta meie kalavarude olukorda, et ei püütaks rohkem kui varud lubavad. Arvestades teadlaste soovitusi, siis järgmisel aastal üldine püük siseveekogudes ja rannikumerel ei suurene ja kalade kaitseks plaanitakse ajutisi püügipiiranguid nii Väinamerel, Liivi lahel kui ka Peipsi järvel,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Kalapüügi vahendite piirarvud on jäetud samaks, erandina vähendatakse rannikumerest angerjate püügiks lubatavate rivimõrdade arvu, mis väheneb taas 15 protsendi võrra. Läänemere angerjavaru on vähenemas ja selle taastamiseks on vaja nende püüki vähendada. Vastavalt Euroopa Liidu angerjamajandamiskavale on vähendatud rivimõrdadega püüki viimasel viiel aastal ning 2013. aastaks on Eesti täitnud kohustuse vähendada spetsiaalseid angerja-püügivahendeid poole võrra võrreldes 2007. aastaga. Üldiselt siseveekogudes püügiõiguse tasud jäävad tänavustega võrreldes samaks. Erandiks on vaid angerjapüügivahendite püügiõiguse tasu, mis on 2013. aastal vähesel määral tõusnud, ent on endiselt võrreldes 2011. aastaga ligi kolm korda väiksem. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve osas on mõne püügivahendi osas kehtestatud pisut suurem tasu, mis on tingitud 2011. aasta väga headest saakidest. Püügiõiguse tasudest laekuvad summad katavad üldjuhul Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu tehtavaid kulutusi kalavarude uuringute, kalakasvatusliku taastootmise ja kalapüügi järelevalvealaste projektide elluviimiseks. |
