Esileht » Valdkonnad » Kliima
“Väiksemates Eesti linnades on tänavavalgustus kohati ajast ja arust, kasutusel on 50 aasta tagusest ajast pärit energiat raiskavad lahendused. Tänu Austriaga sõlmitud kvooditehingule saavad nüüd seitsmest Eesti linnast tänavavalgustuse osas kaasaegse terviklahendusega näidislinnad. Energiatarve väheneb selle tehtava programmi tulemusel linnades keskmisel 66%," selgitas Keskkonninvesteeringute Keskuse nõukogu esimees, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. "Samamoodi on otsene mõju tarbijate soojaarvete väiksemaks muutmisele soojatrasside renoveerimisel, soojapidavamaks muutmisel." Tänavavalgustuse arendamise programmi eesmärgiks on luua Eesti linnadesse tänapäeva parimaid tehnoloogilisi võimalusi kasutav, kvaliteetne, nutikas ja samas säästlik välisvalgustuse lahendus. Pilootprogrammi raames saavad energiasäästliku tänavavalgustuse seitse keskmise suurusega Eesti linna, ehk linnad, mille elanike arv jääb vahemikku 8000-15 000. Nendeks linnadeks on Kuressaare, Valga, Võru, Jõhvi, Haapsalu, Keila ning Paide. “Kaasaegne välisvalgustuslahendus võimaldab lisaks kvaliteetsemale linnakeskkonnale säästa olulises mahus energiat ning ka raha”, tõdes peaministri nõunik ja KIKi saastekvootide müügimeeskonna liige Anne Sulling, kes on üks programmi loojatest. Toetusprogrammi kujundamisel prognoosis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, et programmi elluviimisel saavutatakse elektrienergia kokkuhoid ligikaudu 5 GWh aastas, mis tänaseid elektrienergia hindu arvestades vastaks säästule umbes mahus pool miljonit eurot aastas. Investeeringutega viiakse biokütusele üle 11 väikekatlamaja ning rekonstrueeritakse ligi 35 kilomeetrit soojustorustikke. Selle tulemusena suureneb taastuvatest allikate osakaal soojuse tootmisel ning vähenevad soojuse kaod ülekandevõrgustikes ligikaudu 20 GWh aastas. Lisaks keskkonnasõbralikkusele mõjub see rõõmustavalt ka tarbija rahakotile. Alates 2009. aastast on KIK saastekvoodi vahenditest toetanud ligi 80 kilomeetri ulatuses soojustorustike rekonstrueerimist ja 4 katlamaja üleviimist biokütusele. KIKi struktuuritoetuste üksuse juhtivkoordinaatori Siim Umbleja sõnul on mõlema programmi laiem eesmärk on vähendada fossiilsete kütuste tarbimisest tulenevat CO2 heitmete hulka. Arvutuste kohaselt on kokkuhoid vähemalt 24 000 tonni CO2 aastas. Programme rahastatakse riigi kasutamata saastekvoodi ühikute müügist Eesti riigilt Austria riigile mahus 10 943 000 AAU-d. Programmide koostamisel on arvestatud Austria Vabariigi poolt sätestatud nõudeid ja tingimusi. Vastavalt riikidevahelisele lepingule on kokkuleppe maksumus konfidentsiaalne. 2000. aasta mais tegevust alustanud Keskkonnainvesteeringute Keskus on juhtiv keskkonnaabi ja -investeeringute suunaja. KIK suunab keskkonnakasutusest laekuva raha keskkonnaprojektide arendamisse, täidab Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi keskkonnaprojektide rakendusüksuse ülesandeid ning rakendab rohelist investeerimisskeemi (CO2 kvoodi müük ja toetuste vahendamine). Ühtlasi on KIKist võimalik keskkonnaprojektide arendamiseks laenu taotleda. Vaata ka keskkonnaministri antud intervjuud valitsuse pressikonverentsilt! Lisainformatsioon: Siim Umbleja, KIK struktuuritoetuste üksuse juhtivkoordinaator, tel 627 4197, e-post: |
