„Eesti looduskaitses on seljataha jäämas see etapp, kui looduse hoidmise ja kaitsmise jaoks oli ainsaks võimaluseks riigi käskude, keeldude ja rangete kaitsealade loomisega seda valdkonda korraldada. Praeguseks on ligi viiendik Eesti territooriumist erinevate kaitseladega kaetud ja nende juurde loomise asemel keskendume sellele, et kaitsealad oleksid tõesti heas korras. Loomulikuks hoiakuks peab saama see, et loodust tuleb hoida mitte ainult kaitsealadel, vaid ka väljaspool kaitseala piire," selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. „Meie loodus on väga rikas, mujal väga haruldaseks jäänud rabad, põlismetsad, ranna- ja puisniidud ja seal elavad liigid on meil hästi säilinud," lisas ta. Keskkonnaministri sõnul keskendub tänapäevane looduskaitse lisaks traditsioonilisele loodushoiule ka inimeste loodusteadlikkuse edendamisele ja loodusvarade säästlikule kasutamisele. „Siin on just loodusharidusel oluline roll, sest loodust hoida ja kaitsta saame kõige paremini siis, kui me seda tunneme," märkis Pentus-Rosimannus. Valminud looduskaitse arengukava on strateegiline dokument, mille eesmärk on tagada riikliku looduskaitsetegevuse süstemaatiline planeerimine ja loodusvarade tasakaalustatud kasutamine ning liikide ja elupaikade säilimine. Looduskaitse arengukava hõlmab nii klassikalist looduskaitset kui ka looduse kaitsega seonduvaid valdkondi. Arengukava annab sisendi rahaliste vahendite planeerimiseks ja on aluseks Eesti keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013 täiendamiseks. |
