Valminud on välisõhu seisundi ülevaated

Keskkonnateabe Keskusel ilmus kaks uut välisõhu seisundi ülevaadet, mis koostatakse iga kolme aasta tagant. Ülevaated näitavad, et heitkoguste hulk õhus on vähenenud.

 

Esimene ülevaade „Paiksetest saasteallikatest välisõhku eraldunud saasteainete heitkogused aastail 2008−2010“ põhineb välisõhu saasteluba, välisõhu erisaasteluba, kompleksluba või jäätmete põletamist käsitleva jäätmeluba omavate ettevõtete välisõhu saastamisega seotud tegevuse aastaaruannetel. Ülevaade sisaldab informatsiooni põhiliste saasteallikate, lahustite ja lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamise kohta ning kokkuvõtet põletatud kütustest.

Teine väljaanne „1990.−2009. aastal välisõhku eraldunud saasteainete heitkogused paiksetest ja hajusallikatest Eestis“ keskendub pikemale ajaperioodile ning hõlmab peale paiksete saasteallikate ka hajusaasteallikaid (transport, põllumajandus, kodumajapidamine jne). Hajussaasteallikate heitkogused on arvutatud Keskkonnateabe Keskuse poolt statistiliste andmete ja eriheidete alusel.

Peamised välisõhu saastajad Eestis on  jätkuvalt tööstus, energeetika, põletamine kodumajapidamises ja transport. Ülevaade näitas, et saasteainete heitkogused paiksetest ja hajusallikatest on vähenenud. Kõige enam on kahanenud peente osakeste hulk, suure muutuse on läbi teinud ka SO₂ heitkogused ( joonis SO2 heitkogused). 

Heitkoguste vähenemise põhjused on aastatega muutunud. 90ndate aastate algul toimunud heitkoguste vähenemine oli peamiselt tingitud nõukogude režiimi lagunemise järel toimunud omandi-ja majandusstruktuuri muutustest, kui vähenes elektritoodang, kasutava maa pindala jne. Hiljem mõjutasid heitkoguste vähendamist keskkonda puudutavate õigusaktide karmistumine Euroopa Liiduga ühinemisel ning ettevõtete saasteainete vähendamise meetmete rakendamine.

Tahkete osakeste ( joonis SO2 heitkogused) heitkogused on kahanenud eelkõige seoses katelde ja püüdeseadmete (elektrifiltrite) renoveerimisega Eesti Energia AS Narva elektrijaamades ning efektiivsemate püüdeseadmete paigaldamisega Kunda Nordic Tsemendi tehases. SO₂ heitkoguste muutused on tingitud Narva elektrijaamade osade energiaplokkide renoveerimisest, kus vana tolmpõletustehnoloogia asendati uue keevkihttehnoloogiaga, mis tähendab katelde efektiivsuse tõusu ning vajamineva põlevkivi koguse vähenemist. Lisaks mõjutas heitkoguste vähenemist vanade energiablokkide demonteerimine Balti Elektrijaamas. Viimastel aastatel kasutatakse Balti elektrijaama elektri ja soojuse koostootmisplokis koos põlevkiviga 10% ulatuses biokütust, mis suurendab oluliselt taastuvenergia osatähtsust Eesti energiatoodangus. Muutunud on ka teiste kütuste kasutamise osakaal – kõrge väävlisisaldusega masuudi kasutamiselt on üle mindud maagaasi ja puidu põletamisele.

Paiksetest saasteallikatest välisõhku eraldunud saasteainete heitkogused aastail 2008-2010

1990.-2009. aastal välisõhku eraldunud saasteainete heitkogused paiksetest ja hajusallikatest Eestis