Juuni keskel kohtusid Luksemburgis Euroopa Liidu kalanduse eest vastutavad ministrid, et arutada kalanduspoliitika reformi.
„Kalandus on paljudele riikidele, sealhulgas Eestile, oluline nii majanduslikult kui ka kultuuriliselt. Samas on selge, et Euroopa kalavarud peavad olema hästi hoitud, ülepüük tuleb lõpetada ja muuta kogu kalanduse korraldamine mõistlikumaks,” ütles Eestit esindav keskkonnaminister Keit Pentus.
Eesti toetab suurt osa komisjoni ja eesistuja poolt ette pandud sammudest. Reform peaks lõpetama surnud kalade vette tagasi heitmise, mis on Eestis juba aastaid keelatud. Ka komisjoni poolt välja pakutud ülekantavate püügiõiguste süsteem on täna Eestis edukalt kasutusel ning toetame seda vormis, mis lubaks liikmesriikidel vähendada kalalaevaregistriga seotud bürokraatiat. Peame väga mõistlikuks plaani muuta kalandusalaste otsuste vastuvõtmist piirkondlikumaks, mis lubaks näiteks Läänemere riikidel siinseid küsimusi omavahel lahendada.
„Euroopa kalanduse reformipakett on omamoodi kinnitus sellele, et Eesti on kalandusvaldkonnas juba pikka aega teinud õigeid otsuseid. Selles valguses on hea meel selle üle, et ka püügimahtude osas oleme täna Euroopa Liiduga teineteisemõistmisele lähemal ja usun, et järgmise aasta kvoodiaruteludel õnnestub vältida selliseid radikaalseid ja põhjendamatuid vähendamisi, nagu me oleme viimastel aastatel näinud,” ütles Pentus.
Praeguste ettepanekute hulgas on siiski ka üksikuid, millega Eesti ei nõustu. „Meie meelest on liig paigutada igale kalalaevale kontrollkaamera – see läheks väga kalliks ja võib olla mõistlik üksikutel juhtudel kuid mitte alati. Samuti leiame, et saagis vältimatu kaaspüügina esinevaid väiksemaid kalu, keda ei ole võimalik eluvõimelisena vette tagasi lasta, peaks saama kasutada ka inimtoiduks,” rääkis keskkonnaminister.
Euroopa Liidu kalandusreform peaks praeguste plaanide järgi rakenduma järgmisest aastast.
|
