Euroopa Liidu liikmesriikide kalanduse eest vastutavad ministrid arutasid 14. mail Brüsselis kalanduspoliitika reformi, mis peaks rakenduma 2013. aastast.
„Seekordseks peateemaks oli kalavarude jätkusuutlikkus. Meie jaoks on see väga oluline teema, kuna mõjutab otseselt meie kilu ja räime püügimahte ja kvoodiläbirääkimisi,” ütles kohtumisel Eestit esindanud keskkonnaminister Keit Pentus. „Loomulikult on selge, et kalavarud peavad olema hästi hoitud ja majandatud. Samas tuleb hoiduda liiga drastilistest ja põhjendamatutest kärbetest – meie kalavarud on stabilises seisus ja äärmuslikeks meetmeteks pole põhjust.”
Arutatud maksimaalne jätkusuutlik saagikus on üks planeeritava EL kalanduspoliitika reformi põhiküsimusi. See tähendab suurimat saaki, mida saab pikaajaliselt püüda ilma kalavaru kahjustamata. Euroopa Komisjoni nägemuses tuleks selline saagikuse tase saavutada kõikide liikide osas aastaks 2015.
„Meie seisukoht on, et eesmärkideni tuleb jõuda järk-järgult, jättes kalandussektorile aega olukorraga kohaneda. Kui kilukvooti vähendatakse kahe aasta jooksul poole võrra, ei saa kindlasti rääkida mõistlikust kohanemisest. Samuti tuleb arvestada liikide omavahelisi seoseid: kilu- ja räimepüüki ei ole mõttekas reguleerida eraldi tursapüügist, kuna see röövkala mõjutab oluliselt teiste liikide arvukust. Lisaks tuleb kalavarusid kaitsta ka muul moel, mitte ainult kvootidega – näiteks parema püügitehnika abil,” ütles Pentus.
Lisaks maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele on kalandusreformi põhiteemadeks surnud kalade tagasiheite keelamine, osa kvoodiotsuste viimine piirkondlikule tasandile ning ülekantavate püügikvootide süsteemile üleminek. |
