|
|
Esileht » Valdkonnad » Jäätmed » Kaevandamisjäätmed, kaevandamisjäätmehoidlad
Kaevandamisjäätmete regulatsioon Kaevandamisjäätmete regulatsioon Eesti õiguses lähtub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2006/21/EÜ 16. märtsist 2006 kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta. Sätted on üle võetud jäätmeseadusega ning osaliselt maapõueseadusega. Kaevandamisjäätmete regulatsiooni eesmärk on kehtestada miinimumnõuded, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik kahjulikku mõju, mis tuleneb keskkonnale või inimeste tervisele selliste kaevandustööstuse jäätmete käitlemisest. Näiteks rikastamisjäätmed (st tahked või vedelad jäätmed, mis jäävad järele pärast maavara töötlemist erinevate tehnoloogijate abil), aheraine ja katend (st materjal, mis eemaldatakse kaevandamise käigus maavarani jõudmiseks, sealhulgas kaevandamise ettevalmistamise käigus eemaldatud materjal) ja mulla pealiskiht (st pinnase ülemine kiht), tingimusel, et need materjalid on jäätmed vastavalt jäätmeseadusele.
Kaevandamisjäätmed Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.
Kaevandamisjäätmehoidla JäätS § 352: Jäätmehoidlaks loetakse iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladestamiseks: Kaevandamisjäätmehoidla mõiste alla ei loeta keemilise ja termilise töötlemise käigus tekkinud jäätmeladestuspaikasid.
Suletud jäätmehoidlate inventeerimine Tulenevalt direktiivi 2006/21/EÜ kaevandamistööstusjäätmete kohta artiklist 20 peavad kõik liikmesriigid tagama, et nende territooriumil asuvates suletud jäätmehoidlates, sealhulgas peremehetud jäätmehoidlad, mis põhujustavad tõsist negatiivset keskkonnamõju või võivad lähiajal kujuneda tõsiseks ohuks, koostatakse inventeerimisnimestik ning seda ajakohastatakse korrapäraselt. Inventeerimisnimestiku koostamiseks on Keskkonnaministeerium tellinud kaks uuringut. Esimese uuringu üldine eesmärk oli saada ülevaade kõigist põlevkivi, dolo- ja lubjakivi, fosforiidi ning kambriumi savi kaevandamise käigus tekkinud vanadest suletud ning maha jäetud A- ja B-kategooria kaevandustööstuse jäätmehoidlatest. Teine uuring lähtus esimese uuringu tulemustest, kus oli esialgse hinnangu põhjal koostatud kategoriseeritud ülevaade kõigist suletud jäätmehoidlatest. Teine uuring selgitas analüüside põhjal välja üksikasjalikud keskkonnaohud veekeskkonnale, pinnasele ning inimese tervisele potensiaalsetes A-kategooriasse liigitatud kaevandamisjäätmehoidlates. Hetkel on teise uuringu tulemused koostamisel.
|
