|
|
Esileht » Valdkonnad » Looduskaitse
Ökosüsteemid on ühtse tervikuna koos eksisteerivate ning vastastikku sõltuvate taimede, loomade ja mikroorganismide keerukas kogum. Elurikkus e bioloogiline mitmekesisus hõlmab suurt arvu elusolendeid, kes neid suhetes osalevad. Sellised toimivad ja elurikkad ökosüsteemid annavad inimestele suure hulga hüvesid, mida nimetatakse looduse hüvedeks (ka ökoüsteemiteenused või ökosüsteemi kaubad ja teenused). Looduse hüvedeks on näiteks nii toit mida me sööme, puhas vesi, mida me joome kui ka meie kliima regulatsioon jpm. Ökosusteemiteenuste kontseptsioon on üha laiemalt kasustust leidev inimest, ökoloogiat ja majandust siduv käsitlus. Tegemist on inimkeskse lähenemisega, mis keskendub kasule, mida inimene looduselt saab. Millenniumi ökosüsteemide hindamise aruanne (2005) jagab ökosüsteemiteenused: * varustavad – toit, vesi, puit, materjalid; * reguleerivad – kliima, vee-, õhu- ja mullakvaliteedi, üleujutuste, tolmeldamise kontroll; * elu toetavad – aineringe, mullateke, elupaigad, fotosüntees; * kultuurilised – esteetiline ja vaimne nauding, lõõgastumine, uued teadmised, teadustöö alus.
Hooletu loodusressursside kasutuse ja rahvaarvu kasvu tõttu on hävinud suur osa ökosüsteemidest ja seda toetavast elurikkusest. Linnastumine, intensiivne põllumajandus, saaste, kliimamuutused ja võõrliigid on peamised ohud looduslikele ökosüsteemidele. Tänaseks on 2/3 maa ökosüsteemiteenustest vähenemas või ohustatud ning liigid surevad välja kuni 1000 korda kiiremini kui see evolutsiooni käigus juhtuks. Ökosüsteemiteenused on alati olnud tasuta kättesaadavad ilma turgude ja hindadeta, seetõttu ei arvestata nendega ka riikide majandusarvestustes. Samas on ökosüsteemide kadumisel ja vähenemisel otsesed tagajärjed majandusele, inimeste tööhõivele, tervisele ning lõpuks ka inimkonna püsimajäämisele. Tihtipeale peetakse looduskaitset majandusarengu takistuseks. Et majandusarengule keskendunud ühiskonnale selgitada, et looduskeskkonna kaitse on kasulik ka majanduslikult, on ökosusteemiteenuste kasusid kakatud rahasse arvestama. Looduslike süsteemide säilitamine on enamjaolt kordi odavam kui nende asendamine tehnoloogiliste lahendustega.
Looduse hüvede rahasse arvestamine on aga keeruline ülesanne. 2007. a. käivitati ülemaailme uuring TEEB elurikkuse majanduslikest kasudest (The Economics of Ecosystems and Biodiversity). Uuringu arvustuste kohaselt on ökosüsteemiteenuste kaotuse rahaliseks kuluks 50 mrd eur/a. Kui midagi ette ei võeta, siis võib maismaa elurikkuse vähenemine aastaks 2050 maksma minna 7% SKP-st. Uuring annab soovitusi kuidas erinevatel otsustustasemetel looduse hüvede väärtusi arvesse tuleks võtta.
Strateegilised eesmärgid Ökosüsteemiteenuste väärtustamist on hakatud üha jõulisemalt erinevatesse poliitikatesse integreerima. Aastal 2010 kinnitati Nagoyas uus Globaalne elurikkuse strateegia 2011-2020 - Strategic Plan for Biodiversity 2011-2020. Selle missioon: elurikkuse kao peatamiseks tuleb tegutseda kohe ja efektiivselt, et 2020 oleks säilinud vastupidavad ja teenuseid pakkuvad ökosüsteemid, mis tagavad maa elurikkuse, inimese heaolu ning vaesuse vähenemise Globaalse strateegia Eesmärk 2 keskendub elurikkuse väärtustamisele, mille kohaselt aastaks 2020 on elurikkuse väärtused kantud strateegiatesse ning planeerimisprotsessi ja võetud riiklikesse arvepidamis- ja aruandlussüsteemidesse. Globaalse plaani täitmiseks regionaalselt tasemel, kinnitati 2011. a. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2020 Our life insurance, our natural capital: an EU biodiversity strategy to 2020. Selle juhteesmärgiks on peatada ELis 2020. aastaks elurikkuse vähenemine ja ökosüsteemi teenuste kahjustumine ja need võimaluste piires taastada, suurendades ELi panust maailma elurikkuse vähenemise ärahoidmisesse. Selle eesmärgi on heaks kiitnud ka EV Valitsus.
EL-i elurikkuse strateegia Eesmärk 2 (kokku 6 suurt eesmärki) keskendub samuti ökosüsteemidele: säilitada ja taastada ökosüsteemid ja nende teenused. Täpsemalt: 2020 on ökosüsteemid ja nende teenused hoitud ning nende seisund paranenud; selleks luuakse rohetaristu ning taastatakse vähemalt 15 % kahjustatud ökosüsteemidest. Teise eesmärgi Meede 5 kohaselt tuleb parandada teadmisi ökosüsteemidest ja nende teenustest Elis. Selleks tuleb kaardistada aastaks 2014 ökosüsteemid ja nende teenused ning hinnata nende seisundit ning aastaks 2020 hinnata teenuste majanduslikku väärtust ning toetada nende lisamist ELi ja liikmesriikide arvepidamis- ja aruandlussüsteemidesse. Eestis on valminud Looduskaitse arengukava aastani 2020 (LAK) eelnõu. Selles on arvestatud nii globaalse kui ka ELi elurikkuse strateegia peamiste eesmärkide ja tegevustega. LAKi eelnõu kolmandaks suureks eesmärgiks on: loodusvarade pikaajaline püsimine ja selleks vajalikud tingimused on tagatud ning nende kasutamisel arvestatakse ökosüsteemse lähenemise põhimõtteid. Eesmärgi Meede 3.1. looduse hüvede väärtuse arvestamine keskkonnakasutuses, näeb ette erinevaid tegevusi ökosüsteemi teenuste ning nende väärtustega arvestamiseks Eestis. Aastaks 2020 peaksid inimesed olema teadlikud looduse hüvede väärtustest ning nende väärtustega arvestatakse ka erinevatel ressursikasutuse tasanditel. Ökosüsteemiteenuste arutelu 13. aprill 2012 Keskkonnaministeeriumis Seminari eesmärgiks oli saada ülevaade Eestis tehtavatest ökosüsteemi teenuste hindamise töödest (sh majanduslikest) ning arutada kuidas ühtselt läheneda nende hindamisele Eestis ning täita EL-i elurikkuse strateegia ökosüsteemiteenuste väärtustamise eesmärki. Eesmärgiks oli ka luua asjast huvitatud ekspertide ring. Seminari materjalid
Peamised rahvusvahelised algatused: Millennium Ecosystem Assessment (MEA 2005) The Economics of Ecosystems and Biodiversity (TEEB) Intergovernmental Platform on Biodiversity and Ecosystem Services (IPBES) |
