Aprilli alguses täitus aasta, mil uue keskkonnaministrina on ametis olnud Keit Pentus. Keskkonnaministri sõnul on ametis olnud aja olulisemad teemad looduse mitmekesisuse säilitamine, eurorahade aktiivsem kasutamine ning CO2 kvooditehingutest saadud raha investeeringud.
Viimase aasta jooksul on lõpule viidud mitmed kaua kestnud protsessid, mis on suunatud eelkõige me mitmekesise looduse hoidmisele. “Mida säästlikumalt ja teadlikumalt loodusvarasid kasutame, seda enam säilib meie loodusele iseloomulik ning isegi haruldane mitmekesisus,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus.
Tänavu märtsis saadeti kooskõlastusele pikalt ettevalmistatud looduskaitse arengukava 2012-2020 eelnõu, millega keskkonnaministeerium soovib ühtlustada loodushoiuga seotud valdkondade arengusuundi hoides aukohal eelkõige loodusharidust, mitmekesisuse hoidmist ja loodusvarade väiksemat kulutamist.
Eelmisel aastal hoogustus keskkonnavaldkonna
eurotoetuste kasutamine üle Eesti. “Kuna projektid on väga mahukad, siis nende
ellu viimine võtab aega isegi mitu aastat enne kui jõutakse väljamakseteni.
Tundub, et pikalt ette valmistatud projektide maksed pääsesid eelmisel aastal
lõpuks paisu tagant välja,” kommenteeris Pentus. 2011. aastal maksti välja rekordilised 116,7 miljonit eurot struktuuritoetusti, mida oli ligi kolm korda rohkem kui 2010. aastal. Praeguse seisuga on keskkonnahoiule suunatud eurorahadest välja makstud 176 miljonit eurot. Euroopa Liidu abiga on korrastatud veevärke, uuendatud soojatrasse, suletud prügimägesid ja loodud keskkonnahariduse keskusi. Eurorahade abiga parandati ka vooluveekogude seisundit. Eelmisel aastal investeeriti EL Ühtekuuluvusfondist sellesse 3 miljonit eurot. Mullu saadi ka 8,5 miljonit ¹veitsi franki keskkonnaseire suutlikkuse parandamiseks õhu, vee ja kiirguse valdkonnas.
Edukalt tehtud on tehtud ka CO2 kvooditehinguid, mille kogusumma on üle 360 miljoni euro. See raha investeeritakse näiteks tuuleenergiasse, transporti, katlamajadesse ja soojustrassidesse. Samuti soojustatakse koolimaju ja lasteaedu, korterelamuid ja eramuid ning vahetada energiasäästike vastu teatrivalgustid ja soetada teatribussid.
Eelmise aasta detsembris lõppes Eesti jaoks edukalt pikk vaidlus Euroopa Komisjoniga, mis puudutas Eesti riiklikku kasvuhoonegaaside jaotuskava. Eesti jaotuskava kinnitati täpselt nii, nagu keskkonnaministeerium selle septembris esitas. See andis meie ettevõtjatele kindluse oma tegevust täpselt planeerida. Nii näiteks otsustas Eesti Energia pärast jaotuskava kinnitamist tagasi võtta oma hinnatõusutaotlused.
Mullu jõustus ligi 100 000 erametsaomanikku puudutav tulumaksuseaduse muudatus, mis soodustab metsade hooldamist ja uuendamist. Käesolevaks aastaks kinnitatud erametsanduse toetuse andmise korraga toetab riik erametsaomanike koolitamist, metsamajandamist ja tugisüsteemi rekordilise 3,8 miljoni euroga. Minister Keit Pentus moodustas eksperte ning vabakondade ja parlamendi esindajaid koondava metsandusnõukogu, kellele tutvustati hiljuti valminud metsaseaduse muutmise eelnõud. Eelnõuga soovitakse rangemaid nõudeid metsade uuendamisele ja karmimat kontrolli riigipoolsete toetuste üle. Samuti peaks vähenema metsade killutatus ja bürokraatia.
Oluliseks teemaks on olnud ka kalandus, kus soovitakse tagada kaladele head elutingimused ning kalade piisav varu meie vetes. On läbi viidud mitmeid projekte, et avada kaladele läbipääs paisudest ja kinni kasvanud jõesuudmetest.
|
