Riik panustab erametsandusse rekordilised 3,8 miljonit eurot

Riik suunab sel aastal siseriiklike vahendeid erametsandusse 3,8 miljonit eurot, et parandada erametsaomanike teadlikkust vastutustundlikust metsamajandamisest. See on rekordiline summa, millega erametsade olukorda riigi poolt toetatakse.

„Eestis on pea 100 000 erametsaomanikku, kellel on võtmeroll selles, et Eesti metsad oleks hästi hoitud ja hooldatud. Keskkonnaministeeriumi jaoks on teadlik ja vastutustundlik metsaomanik prioriteet. Paneme riigi poolt õla alla metsade uuendamisele, metsa majandamiskavad koostamisele, pakume metsaomanikele nõustamist,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus.

30. märtsil jõustunud erametsanduse siseriiklike toetuste määruse kohaselt suunatakse metsaühistute toetamiseks sel aastal 450 000 eurot riiklike toetusi, erametsaomanike nõustamisele läheb 350 000 eurot. 900 000 euroga toetab riik metsamajandamiskavade koostamist ja raiesmike uuendamisele suunatakse 785 000 eurot.

Uuendatud määrus võimaldab erametsaomanikul edaspidi saada 10 000 euro eest abi ka liigvee eemalejuhtimiseks metsaaladelt. Kokku on metsaparandustööde toetamiseks ette nähtud 400 000 eurot. Taotlusi saab Erametsakeskusele hakata esitama 30. aprillist 2012.

Metsa uuendamise toetuse andmisel lisandub eraldi toetusmäär laialehise lehtpuuliigi soetamisel - 0,35 eurot taime kohta seni kehtinud 0,16 asemel. See motiveerib metsaomanikke istutama meie metsadesse kõige sobivamaid puuliike ja suurendama seeläbi looduse mitmekesisust.

Metsamajandamiskava koostamise ja metsa inventeerimise toetus on 14,5 eurot hektari kohta. See võimaldab täiendavalt toetada ligi 6000 hektarile metsamajandamiskava koostamist.

Kõigil metsaomanikel on ka edaspidi võimalus saada riigi toel nõustamist, alates 1. juulist 2012 lisandub enam kui kahetunnisele nõustamisele metsaomaniku poolne 10-protsendiline omafinantseering.

Motiveerimaks metsaomanikke ühistutesse koondumist, on metsaühistute toetuste maksmisel nüüd uueks liikmete alammääraks 120. Suuremad ühistud saavad metsaomanikele pakkuda paremaid teenuseid ning muudavad riiklikud totused efektiivsemaks.