Esileht » Keskkonnahoidlikud riigihanked » Korduma kippuvad küsimused

Korduma kippuvad küsimused keskkonnahoidlike riigihangete (KHRH) kohta

Vastus: Ei ole eri  tüüpi hange, sest kõikidesse hangetesse võib  lisada keskkonnakriteeriume (samamoodi nagu kriteeriumit/kokkulepet kvaliteedile või hinnale). Kui vaadata Skandinaaviamaade ja Lääne-Euroopa eesrindlike riikide hankepoliitikaid, siis pea kõik hanked sisaldavad keskkonnakriteeriume. See on täiesti tavaline ja igapäevane praktika ning peakski olema iseenesest mõistetav. Riigihangete seaduse mitmes paragrahvis on viidatud keskkonnakriteeriumide soovituslikule kasutamisele (nt seaduse paragrahv 3 lõige 6 ütleb, et võimaluse korral peab hankija eelistama keskkonnasäästlikke lahendusi).

 

Vastus: Riigihangete seadus annab mitmeid võimalusi keskkonnanõudeid hankedokumentidesse lisada ning lausa soosib seda. Hankijad peavad suutma ära kasutada seadusega võimaldatut ning julgemalt keskkonnanõudeid hangetes kasutama. Näiteks annab kehtiv riigihangete seadus hankijale piisavalt juhtnööre otsustamiseks, kas rakendada madalama hinna või majandusliku soodsuse kriteeriumit ning kuidas käituda põhjendamatult madala maksumusega pakkumustega. Rahandusministeeriumi hinnangul võimaldab ja eeldab kehtiva seaduse § 31 lõige 4, et hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel. See tähendab, et riigihangete seadus näeb üldjuhul ette, et riigihanget hinnatakse lähtuvalt majanduslikust soodsusest, mitte madalaimast maksumusest. Majanduslik soodsus seisneb näiteks hinna ja kvaliteeti iseloomustavate kriteeriumite kombineeritud hindamises. Arvesse võib võtta ka muid mõõdetavaid tingimusi, nagu garantiiaeg, hilisem hooldus, keskkonnahoidlikkuse näitajad vms. Näiteks hinnatakse auto ostmisel nii selle soetamismaksumust, kui ka selle hilisemat hoolduskulu.

 

Vastus: Vastupidi. Keskkonnahoidlikumate toodete/teenuste hankimisega on võimalik kokku hoida nii raha kui avaldada keskkonnale väiksemat mõju kui nn tavatooteid hankides. Arusaam, et keskkonnahoidlikum toode/teenus on kallim, tuleneb ilmselt sellest, et hanke tegemisel on tavapäraselt kõige tähtsam ostuhind ning arvesse ei võeta toote kasutusea jooksul tekkivaid pikaajalisi kulusid ja kaudseid keskkonnakulusid, mis sageli väga odavate toodete puhul tulevikus suuremaks osutuvad. Hanget ei tuleks aga võtta kui ühekordset ostu, vaid kui investeeringut, mis on pikemas perspektiivis kasulik kogu ühiskonnale, sh on hankijal võimalik kulusid hoopis vähendada. Näiteks võib tuua  energiasäästlike seadmete soetamise ning seeläbi elektri tootmiseks vajaminevate ressursside kasutamise, emissioonide tekke ning rahalise kulu vähenemise tänu väiksemale energiatarbele.

 

Kõiki keskkonnahoidlike riigihangete hüvesid on aga raske rahelisse vääringusse panna, kuid kindlasti on ühiskonnale odavam hankida nt keskkonnasõbralikku ühistransporti ja sõidukeid, mis paiskavad õhku vähem heitmeid, kui ravida õhuheitmetest tulenevaid tervisehädasid. Kindel on see, et keskkonnahoidlik riigihange on investeering puhtamasse ja tervemasse elukeskkonda ning kõik on lõppude lõpuks kokkuleppe küsimus – millist  keskkonda soovime jätta oma järeltulevastele põlvedele.  On ju Euroopa Liidu riigid kokku leppinud järgida säästva arengu põhimõtteid (Euroopa Liidu säästva arengu strateegia ning Säästev Eesti 2030). Ühtlasi toetab jätkusuutliku arengu ideed Euroopa 2020 strateegia.

 

 

Vastus: Tõepoolest, küsida ei tohi kindlat toodet, marki, patenti, tüüpi ega konkreetset märgist tootel. Külla aga võib neid (nt märgise mainimist) tehnilises kirjelduses kasutad juhul kui see aitab tähendust selgitada ja lisatud on märge „samaväärne“, „peab vastama teatud kriteeriumitele“ vms. Näiteks kui soovitakse vastavust EL-i ökomärgise kriteeriumitele, siis tuleks see sõnastada umbes nii: „toote koostis peab vastama I tüüpi ökomärgise (nt EL-i ökomärgise või Põhjamaade luigemärgise) ökoloogilistele kriteeriumitele. Sel juhul ei nõuta ökomärgise olemasolu tootel, kuid pakkuja pea suutma tõendada, et toote koostis vastab nõutud kriteeriumitele (nt tunnustatud asutuse katsearuande esitamisel vms). Seega saab ökomärgise kriteeriume hõlpsasti kasutada abimaterjalina tehnilise kirjelduse koostamisel. Kaudse eelise saavad aga need pakkujad, kelle tootel on mõni I tüüpi ökomärgis olemas, sest nii on vastavuse kontrolli lihtsam läbida (pole vaja hankida eraldi tõendusmaterjale, seega kokkuvõttes nii pakkujale kui hankijale vähem kulusid).      

 

Vastus: Tõepoolest, küsida ei tohi vabatahtliku standardi (nt ISO 14001) kohase sertifikaadi olemasolu.  Külla aga võib neid standardeid tehnilises kirjelduses kasutad juhul kui see aitab tähendust selgitada ja lisatud on märge „samaväärne“, „peab vastama teatud nõuetele“ vms. Näiteks saab tehnilises kirjelduses sõnastada umbes nii: „Ettevõttel peab olema keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab ISO 14 001 standardi nõuetele. Vastavuse kontroll toimiks järgmiselt: „Ettevõte peab omama kas ISO 14001 standardi kohast keskkonnajuhtimissüsteemi või muud samaväärset keskkonnajuhtimissüsteemi.“ Sellisel juhul saavad ka need, kel vastav sertifikaat puudub, pakkujana osaleda. Tuleb vaid ära tõendada, et ettevõttes on keskkonnajuhtimissüsteem rakendatud ning toimib. Kaudse eelise saavad aga need pakkujad, kellel on ISO 14001 standardi või EMAS määruse kohase keskkonnajuhtimissüsteemi kehtiv sertifikaat, sest nii on vastavuse kontrolli lihtsam läbida  (pole vaja hankida eraldi tõendusmaterjale, seega kokkuvõttes nii pakkujale kui hankijale vähem kulusid).       

 

Vastus: Kõikidele kehtivatele õigusaktidele vastava toote/teenuse hange on lihtsalt seadustega vastavuses olev hange ja ei midagi muud (õigusaktidele peavad tooted/teenused nii või teisiti vastama). Keskkonnahoidlikuks teeb hanke see, kui lisaks seadustega nõutule kirjutatakse hankedokumentidesse sisse ka täiendavaid keskkonnaalaseid kriteeriume.  

 

Vastus: Kuna meil kehtivad Euroopa ühisturu reeglid, siis kui Eestis tõesti pakkujat pole, saab ehk lähinaabritelt (nt Soomest, Lätist) abi. Või kui on reaalne oht, et piisavalt pakkujaid pole, siis tuleks kasutada hindamiskriteeriume, mis ei nõua vastamist keskkonnaalastele kriteeriumitele, vaid annavad nn boonuspunkte ehk kokkuvõttes soodustataks niiviisi uute keskkonnahoidlike lahendustega pakkujate turule tulemist.