22. märtsil tähistatakse üleilmset veepäeva

Selle nädala neljapäeval tähistatakse rahvusvahelist veepäeva, mis keskendub olulistele veeprobleemidele ning toiduga kindlustatusele. Toidu olemasolu ja piisavust mõjutab vee olemasolu, kui vesi on rikutud või puudub sootuks, ei ole võimalik toitu toota.

 

Täna elab maailmas rohkem kui 7 miljardit inimest ning igaüks vajab elamiseks toitu. Aastaks 2050 ulatub inimeste arv maailmas arvatavalt 9 miljardini. Selleks, et kõiki inimesi ära toita, tuleb esmalt tagada piisavas koguses ning hea kvaliteediga vee olemasolu. Kuna ka vett ei ole igal pool piisavalt tuleb edaspidi toidu tootmiseks ühe vähem vett kasutada, vähendada toidukadusid ja toidujäätmete teket ning muuta toitumisharjumused loodussõbralikumaks.

Vee ja toidupuudus tuleneb tihti põuast

Inimesed on toiduga kindlustatud siis, kui on olemas nii füüsilised kui ka majanduslikud võimalused saada piisavas koguses ohutut ning toitaineterikast toitu, mis on aktiivseks ning tervislikuks eluks vajalik. Need, kes saavad vabalt kasutada vett, on üldjuhul ka paremini toidetud. Veepuudus on üks peamisi näljahädade ning alatoitumise põhjusi nendes maailma piirkondades kus toidu ja sissetuleku saamiseks sõltutakse peamiselt põllumajandusest.

Arenevates riikides tekkib kõige sagedamini veepuudus põua tagajärjel. Eelmisel sajandil põhjustasid põuad globaalselt rohkem surmasid, kui üksi muu looduslik katastroof. Kõige rohkem on mõjutatud põuast Aasia ja Aafrika elanikud.

Inimõigused kaitsevad ainult inimeste õigust saada toitu

ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon kinnitas juba 1948. aastal, et igal isikul on õigus tema elatustasemele kohasele toidule, kuid paljudes arenevates riikides pole see seni võimalik. See sõltub suuresti võimalustest kasutada vett ja teisi loodusvarasid toidu tootmiseks. Tihti ei ole ka just vee ja loodusvarade rikutuse tõttu võimalik teenida sissetulekuid selleks, et toiduaineid osta. Kuigi paljud riigid on võtnud kohustusi ja tagavad inimese joogiks ja toidutegemiseks nõuetekohase vee kättesaadavuse, siis paljudel juhtudel ei ole see seni tagatud toidu tootmiseks.

Toidu tootmine vajab palju vett

Üleilmselt läheb ligikaudu 70% loodusest võetavast veest niisutamiseks ning seeläbi toidu tootmiseks vajaliku tooraine tootmiseks. Näiteks 1 kg nisu tootmiseks kulub keskmiselt 1 500 liitrit vett ning 15 000 liitrit vett, et toota 1 kg loomaliha.

 

Vesi ja toit vajavad paremat kaitset

Arvestades rahvastiku arvu suurenemist, toitumisharjumuste muutmist, tuleb leida võimalused toota aastal 2050 ligikaudu 70% rohkem toitu, suurem osa sellest arenevates riikides. Toitumisharjumuste muutumine tähendab näiteks lihatoodete tarbimise kasvu, mis omakorda nõuab rohkem teraviljatoodangut, et toita loomi.

Veeressurssi mõjutab kõige rohkem kliima muutumine. Piirkonniti on see erinev, see võib tähendada nii sademete hulga kasvu kui ka põuaperioodide pikenemist. Sagedasemaks muutuvad ka äärmuslikud põuad või üleujutused, mis võivad hävitada nii olemasolevaid toiduvarusid kui ka toidutootmise.

Konkurents vee pärast suureneb, sest vett vajatakse nii linnades kui ka maapiirkondades,  tööstuses ning isiklikus majapidamises. Kõik osapooled vajavad vett, kuid veeressurss on piiratud.

Veeressursi kvaliteet halveneb reostuse ning ülekasutamise tõttu.

 

Lahendused

• Kasutada toidu tootmiseks vähem vett. Kuivõrd vee ja toidutootmiseks kasutada oleva maa ressurss juba on piiratud, siis täiendavat kokkuhoidu saab saavutada ainult toidutootmise protsessides, muutes need tõhusamaks.
• Toidujäätmete ja –kadude vähendamise tõttu läheb igal aastal kaotsi peaaegu 30% toidust, mida on globaalselt ligikaudu 1,3 miljardit tonni. Toidukadude 50% vähenemine aitaks kokku hoida 1 350 km³ vett igal aastal. Tarbijate käitumisharjumuste muutmine aitaks neid kadusid vähendada.
• Olla paremini valmis kliimamuutusteks, tagades kaitse võimalike üleujutuste eest ning varudes põuaperioodideks vajalikku vett.
• Vee ja veega seotud ökosüsteemide kaitse tõhustamine, näiteks pinnase erosiooni vältimine või mulla niiskussisalduse suurendamine ja hoidmine.
• Taas- ja korduvkasutuse osakaalu suurendamine veekasutuses võimaldab uuesti kasutada kuivendussüsteemidest ärajuhitavat vett, töödeldud ja puhastatud reovett või vähesoolast vett.

Autor: Rene Reisner, keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist