Alati kui räägitakse Eesti külmarekorditest, kerkib esile eelkõige Jõgeva ilmajaam, kus alustati ilmavaatlustega juba 90 aasta eest.
Üks tuntumatest ilmajaamadest on Jõgeva. Oma külmarekordite tõttu on Jõgeva saanud külmapealinna tiitligi. 11. jaanuaril 1922. aastal alustati Jõgeva katsejaama (sordiaretusjaama) juures pidevate ilmavaatlustega. Esialgu tehti ööpäevas kolm vaatlust.
1944. aasta lõpul muudeti ilmajaam ametkondlikuks mereoroloogiajaamaks, kus lisaks ilmavaatlustele uuriti ka looduse aastaajalisi nähtusi. 1950. aastal hakati ilma vaatlema ka öösel ehk ööpäeva lisandus neljas vaatluskord. Vaatlejad märkisid kõik vaatlusandmed vastavasse vihikusse. Vaatlusandmed kodeeriti ning telegramm edastati keskusesse. Keskuses andmed dekodeeriti ning vaatlusandmed jõudsid sünoptikute kasutusse. Kuu lõpul saadeti vaatlusmaterjalid keskusesse, kus neid kontrolliti, tehti kokkuvõtteid ja arhiveeriti.
Kui 1964. aastal toodi Kuusiku agrometeoroloogiajaam Jõgevale, kolis meteoroloogiaväljak üle praegusesse asukohta Mustvee maantee äärde. Vaatlusi tehti jätkuvalt ka Kuusikul. Toona leiti, et Kuusiku pole siiski kõige parem asukoht agrometeoroloogiakeskusele. Arvati ka, et Jõgeval on Eestile tüüplisemad mullad kui Kuusikul. Üheks kolimist soodustavaks põhjuseks võib pidada sordiaretusjaama olemasolu Jõgeval.
1987. aasta oli ilmavaatluses oluline aasta – vaatluste arv kahekordistus ehk kokku hakati tegema kaheksa vaatlust ööpäevas.
Oluline osa agrometeoroloogiajaama tööst oli mikrokliimauuringutel. Jaama töötajad koordineerisid nii põllumajanduslikes majandites töötavate ilma mõõtvate agronoomide kui ka paljude amatöör-ilmavaatlejate tööd kogu Eesti ulatuses.
2002. aastal sai agrometeoroloogia jaamast meteoroloogiajaam. Nime muudatus oli seotud agrometeoroloogiliste vaatluste programmi lõpetamisega EMHI-s. Agrometeoroloogiliste vaatluste teoastamine lõpetati, sest puudus riiklik tellimus Põllumajandusministeeriumi poolt.
2003. aastal paigaldati vaatlusväljakule automaatjaam, mis registreerib pidevalt meteoroloogilisi parameetreid. Automaatjaama ülesseadmisega suurenes registreeritud vaatlusandmete hulk – andmebaasidesse laekuvad andmed igal täistunnil ehk näiteks varasema 8 vaatluskorra asemel toimub 24 vaatlust ööpäevas.
Äärmuslikud meteroloogilised näitajad Jõgeval: Kõige madalam registreeritud õhutemperatuur -43,5 °C (17.01.1940) Kõige kõrgem registreeritud õhutemperatuur 34,6 °C (11.08.1992) Kõige suurem ööpäevane sademete hulk 100 mm (02.08.1994) Kõige suurem lume paksus 78 cm (23.02.1979) Kõige tugevam tuul 30 m/s (16.07.2001)
Autor: Külli Loodla, EMHI ilmavaatluste osakonna juhataja kt |
