Aadressiandmete korrastamine on hoo sisse saanud

Maa-ameti hallatavas aadressiandmete süsteemis on andmed kahe miljoni objekti kohta. Selleks, et need oleksid täpsed, et neid saaksid kasutada ka teised andmekogud ja registrid ja et oleks tagatud see, et kiirabi, politsei ja päästeteenistus jõuaksid vajadusel kiiresti kohale, toimub aadressiandmete korrastamine.

Aadressiandmete täpsuse ja nõuetele vastavuse eest vastutavad kohalikud omavalitsused (vt  ruumiandmete seadus). Maa-amet kui aadressiandmete süsteemi haldaja edastas aastatel 2010-2011 omavalitsustele täpsustavad küsimused näiteks 70 000 katastriüksuse koha-aadressi kohta. Märtsi alguseks oli neist korrastatud üle kolmandiku.

Tunnustame tublimaid

Omavalitsused, kellel on korrastatud 80-100% Maa-ameti edastatud probleemsete katastriüksuste lähiaadressidest: 

Ahja vald, Elva linn, Haapsalu linn, Halinga vald, Imavere vald, Järva-Jaani vald, Kanepi vald, Kareda vald, Kernu vald, Kihelkonna vald, Kihnu vald, Kose vald, Käru vald, Laekvere vald, Laeva vald, Laimjala vald, Lavassaare vald, Lohusuu vald, Lümanda vald, Meeksi vald, Meremäe vald, Muhu vald, Mõisaküla linn, Mäetaguse vald, Noarootsi vald, Orissaare vald, Pajusi vald, Pihtla vald, Piirissaare vald, Pärnu linn, Püssi linn, Ruhnu vald, Rägavere vald, Saarde vald, Salme vald, Sindi linn, Sonda vald, Surju vald, Suure-Jaani vald, Sõmeru vald, Toila vald, Torma vald, Tõrva linn, Valjala vald, Võhma linn ja Vändra vald.

Järvamaa valdadest tõstame esile Albu, Koigi ja Roosna-Alliku valla ning Paide linna, kelle puhul ületab korrastatud lähiaadressidega maaüksuste hulk 70%.

Viljandi maakonnast on koha-aadresside korrastamise valdkonnas aktiivsed Suure-Jaani vald ja Kolga-Jaani vald, kes samuti suhtuvad koha-aadresside korrastamisse väga tõsiselt.

Märgime ära ka Võnnu valla, kus pärast uue töötaja tööleasumist on paari kuu jooksul elanikele saadetud juba 300 märgukirja seoses aadresside korrastamisega. Valdavalt on tegu pisiparanduste ja formaalsete vigade kõrvaldamisega.

Tartu linnas on pärast uue inimese tööle tulekut oluliselt muutunud suhtumine aadresside korrastamisesse ja loodetavasti saavad paljud probleemid peagi lahendatud.

Harju maakonnas on koha-aadresside korrastamisega edukalt tegeletud ka Rae vallas, kus on korrastatud ligi 70% probleemsetest aadressidest.

Väga mahuka töö on ära teinud Harku vald, kes võttis vastu põhimõttelise otsuse määrata endiste aiandusühistute piirkondades teedele nimed ning adresseerida nii katastriüksused kui ka hooned nende järgi. 132 endisest aiandusühistust on praeguseks säilinud ainult üks (Preeria aiandusühistu) ning lähiaadresse on korrastatud rohkem kui 4500 katastriüksusel. Seoses adresseerimise süsteemi muutmisega kehtestati Harku vallas 2010. aastal kohanimed umbes 230 endiste aiandusühistute territooriumidel asuvale teele ja lisaks veel 39 liikluspinnale (teele, tänavale, mis asuvad väljaspool aiandusühistuid). 2012. a märtsi alguse seisuga on Harku vallas kokku 670 liikluspinda. Hiljuti asus tööle uus ametnik, kes jätkab koha-aadresside korrastamist.

2012. aasta alguses juurutati koha-aadresside määramiseks ning muutmiseks uus ADS menetlusrakendus. Selle kaudu määravad ja muudavad omavalitsused katastriüksuste koha-aadresse ning nende hoonete koha-aadresse, mida ehitisregistris ei ole.

Mõned tublimad ADS menetlusrakenduse kasutajad

Eriti tunnustame Sauga Vallavalitsust, kes on käesoleva aasta kahe kuuga jõustanud 891 menetlust. Lisaks on olnud aktiivsemad menetlusrakenduse kasutajad:

• vallavalitsustest: Rapla (jõustatud 135 menetlust), Noarootsi (124), Tahkuranna (117) ja Ridala (112), Saue (72), Väike-Maarja (68), Kohila (67), Vigala (66), Suure-Jaani (62), Viimsi (58), Kuusalu (51);
• linnavalitsustest: Tallinn (96), Pärnu (55), Narva (43).

 

Neile omavalitsustele, kes ei ole veel aadressiandmete korrastamisega tegelema asunud, soovitame alustada lihtsamate koha-aadressidega. Näiteks riigile või omavalitsusele kuuluvate teede aluste maaüksuste ning metskondadele kuuluvate maaüksuste nimede korrastamisega.

Katastriüksuste aadressid on avaliku ruumi osaks nii siltidel, kaartidel, geoportaalides kui ka erinevates andmekogudes. Eestis kasutatavad koha-aadressid peavad vastama eesti keele õigekirjareeglitele ja täitma eelkõige kohale viivat rolli. Erandjuhtudel võib kasutada võõrnimesid, kui neil on kultuuri- või ajalooline põhjendus.

Alati saab nõu küsida Maa-ameti aadressiandmete osakonnast.

Aadressiandmete kohta saab täiendavat infot:
*  Aadressiandmete käsiraamatust;
* aadressipäringuid saab teha ADS-i avalikes rakendustes: aadressiandmete kaart ja lihtne aadresside otsing;
* Vt ka artiklit Katastriüksuste aadresse saab määrata ainult aadressiandmete süsteemi menetlusrakenduse kaudu ja ruumiandmete seadust.

Autor: Mall Kivisalu, Maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja kt