Keskkonnarikkumiste arv vähenes

Keskkonnainspektsiooni 2011. aasta kokkuvõte näitab, et keskkonnarikkumiste arv on aastaga vähenenud. Kui 2010. aastal registreeriti üle Eesti 2607 keskkonnaalast õigusrikkumist, siis 2011. aastal tuli rikkumisi kokku 2326.

"Võrreldes kahe aasta taguse ajaga on rikkumiste arv vähenenud 1500 võrra, mis on hea trend. Loodusest hoolitakse järjest rohkem, seda tahetakse hoida. Pahategude vähendamisele on kaasa aidanud nii üldine ühiskondlik hukkamõist, parem teadlikkus kui ka inspektsiooni hea töö. Need ajad on Eestis õnneks läbi, kui looduses laamendamine või lihtsalt hoolimatu käitumine oli normiks," ütles keskkonnaminister Keit Pentus.

Sarnaselt varasemate aastatega registreeriti ka mullu enim rikkumisi kalapüügivaldkonnas, kokku 1420 rikkumist. Järgnesid jäätme- ja metsavaldkond vastavalt 266 ja 155 rikkumisega. Ülejäänud rikkumised jagunevad 12 erineva valdkonna vahel.

Rikkumiste eest määrati väärteo korras trahve 1205 isikule kogusummas 197 517 eurot, mis teeb keskmiseks trahvisummaks 163,9 eurot. 35 isikule määrati hoiatustrahv ning 152 isikule tehti suuline hoiatus. Lisaks sellele tehti 24 ettekirjutust.

Õigusrikkumistega kaasnenud keskkonnakahju suuruseks hinnati kokku 288 155 eurot, millest enamiku ehk 125 716,39 eurot moodustasid kaevandamistega seotud kahjud. Üldiselt on aga kaevandamise pool korrastumas, uusi rikkumisi ei ole oluliselt juurde tulnud.

Metsavaldkonnas oli keskkonnakahjuga rikkumisi 12 ja kahju suurus kokku 88 140,53 eurot, kalapüügivaldkonnas oli rikkumisi 61 ja kahju 52 134,28 eurot. Keskkonnakahju kaasnes veel jahinõuete ning kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumistega.

Enim rikkumisi esines Harjumaal

Maakondadest oli 2011. aastal arvukamalt rikkumisi Harjumaal (448), millele järgnesid Ida-Virumaa (297), Tartumaa (295) ja Pärnumaa (277). Kõigis neis maakondades moodustasid suure osa rikkumistest kalapüügirikkumised. Ida-Virumaal ja Pärnumaal olid ka suurimad kahjusummad seotud kalapüügiga.

"Püüame keskenduda valdkondadele ja tegevustele, mis mõjutavad keskkonnaseisundit kõige enam ja millega võib kaasneda suurem keskkonnakahju. Näiteks seaduserikkumised kutselisel püügil tekitavad kindlasti suuremat kahju kui rikkumised harrastuspüügil," selgitas Keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja Olav Avarsalu. 

"Pöörame suuremat tähelepanu ka ennetus- ja teavitustööle, mis aitab keskkonnaohtlikku tegevust ja suuremaid kahjusid ära hoida. Mis puutub karistamisse, siis väiksemate rikkumiste puhul oleme leebemad ja püüame selgitada, korduvate ja raskemate rikkumiste puhul oleme muidugi tunduvalt karmimad," lisas Avarsalu. 

Inpektsioon viib läbi kohtueelset uurimist

2011. aasta septembris sai Keskkonnainspektsioon uurimisasutuseks, mis tähendab, et inspektsioon viib nüüd prokuratuuri juhtimisel läbi ka keskkonnakuritegude kohtueelset uurimist. Möödunud aastal võttis inspektsioon menetlusse 26 kriminaalasja, mis olid seotud peamiselt metsa-, kalapüügi- ja maapõuerikkumistega. Kolme juhtumi osas on uurimine lõpule viidud ja materjalid prokuratuurile edasi saadetud.

Kui 2010. ja 2011. aasta statistikas väga suuri erinevusi ei ole, siis võrdlus varasemate aastatega näitab, et keskkonnarikkumiste arv on siiski märgatavalt vähenenud: 2009. aastal registreeris inspektsioon kokku 3834 rikkumist, 2008. aastal oli rikkumisi 3649.

Järelevalve andmeid (nii maakonniti kui valdkonniti) saab täpsemalt vaadata Keskkonnainspektsiooni veebilehelt.