Esileht » Valdkonnad » Metsandus

Eestis on üle 97 000 erametsaomaniku

Statistilise metsainventeerimise (SMI) 2010 järgi kuulub Eesti metsamaast riigile 40% ja erametsaomanikele 45% ning omand on määratlemata 15% metsamaast.

Maakatastri ja kinnistusregistri andmetel on Eestis 2011. aasta seisuga 97 272 erametsaomanikku, kellele kuulub 1 010 788 ha metsamaad. Metsaomanikuks loetakse kõiki maaomanikke, kellel on vähemalt 0,1 ha metsamaad.


Enamasti väike metsaomand
Seejuures kuulub 93 271 (96% erametsaomanike koguarvust) füüsilisest isikust metsaomanikule 747 827 ha (74% erametsamaa kogupindalast) ja 4001 (4%) juriidilisest isikust metsaomanikule 262 960 ha (26% erametsamaa kogupindalast) metsamaad.

Füüsilistele isikutele kuuluva metsamaa keskmine pindala on 8,02 ha ja juriidilistele isikutele kuuluva metsamaa keskmine pindala 65,66 ha. Kõigi era-metsomanike peale kokku on metsaomandi keskmine pindala 10,39 ha.

Metsaomanikele, kelle omanduses on vähem kui 5 ha metsamaad (55% eraomanike koguarvust, enamasti füüsilised isikud), kuulub 10% erametsamaa kogupindalast.
Füüsilisest isikust omanikele, kelle omanduses 5–50 ha metsamaad (41% omanike koguarvust), kuulub 54% erametsade kogupindalast.

Juriidilisest isikust metsaomanikele, kelle omanduses üle 100 ha metsamaad (neid on vaid 0,3% metsaomanike koguarvust) kuulub 22% erametsade pindalast. Enamiku erametsaomanike koguarvust moodustavad seega füüsilised isikud, kellele kuuluva metsaomandi pindala on suhteliselt väike. Samas moodustab väheste juriidilisest isikust metsaomanike metsaomand suhteliselt suure osa
erametsamaa kogupindalast.


Füüsiline isik raiub kõige vähem
Füüsilisest isikust erametsaomanikud, kellest u 2/3 elab maal või alevis ja kelle metsamaad jäävad elukoha vahetusse lähedusse, on valdavalt keskealised või vanemad inimesed. Enamasti on nad saanud metsaomanikeks maareformi ja pärimise kaudu.


2010. aastal kavandasid füüsilisest isikust omanikud metsateatistega oma metsamaadel
(u 750 000 ha) 53% metsamajanduslike tööde kogupindalast ja juriidilised isikud oma maadel (u 260 000 ha) 47% metsamajanduslike tööde kogupindalast.

Füüsilisest isikust metsaomanikest kavandasid metsatöid enamasti (80%) just
5–100 ha metsamaa omanikud ja juriidilisest isikust metsaomanikest enamasti (90%) üle 100 ha metsamaa omanikud.

Tegelik raiete maht oli metsateatistega kavandatust oluliselt väiksem, lageraiete osas kuni 40%.
Füüsilisest isikust metsaomanike raiemaht nende metsamaa kogupindala kohta (m3/ha) oli 2010. aastal märgatavalt väiksem kui riigimetsas ja kolm korda väiksem kui juriidiliste isikute metsas.


Ühistute liikmed on aktiivsemad
Füüsilisest isikust metsaomanikest 2,6% kuulub ühistutesse ja nende omandis on 7,5% era-metsamaa kogupindalast. Juriidilisest isikust metsaomanikest kuulub ühistutesse 4,5% ja nende omandis on 15,4% erametsamaa kogupindalast.

Metsamajanduslikke tegevusi kavandanud ühistuliikmete arv moodustas 2010. aastal 11% töid kavandanud metsaomanike koguarvust, aga nad kavandasid 42% metsamajanduslike tegevuste kogupindalast. Seega plaanisid metsaühistute liikmed oma maadel tegevusi pindalaühiku kohta 2,4 korda suuremas mahus kui ühistutesse mittekuuluvad metsaomanikud.
Eeldatavasti füüsilistele ja juriidilistele isikutele kuuluvad metsad arvestatavalt ei erine, kuid füüsiliste isikute metsamajanduslike tegevuste mahud jäävad maha nii juriidiliste isikute kui riigimetsa majandajate mahtudest.

Sellest võib järeldada, et metsade majandamise tingimused pole suure osa füüsilisest isikust metsaomanike jaoks soodsad ja nende metsakasutust tuleks senisest rohkem soodustada.

* * *
Metsakasutusel lisanduvad metsaomanikest üksikisikute tulule töökohad puiduvarumises, -transpordis, -töötlemises ja -müügis, ka lisandväärtus ja maksud.

Makromajandusliku analüüsi järgi loob 1 miljoni mŗ Eesti puidu väärindamine 1493 töökohta, puidu kasutamine/töötlemine 35 mln eurot lisandväärtust ja 19 mln eurot maksutulu. Metsade olem lubab füüsilisest isikust omanike metsamajanduslike tööde pindala suurendada. Metsakasutust võimaldaks arvestatavalt suurendada ka hetkel määratlemata omandiga metsamaa kasutuselevõtt.

Kasutatud on SMI andmeid ning OÜ Forinfo uuringut “Erametsaomandi struktuur ja kasutamine 2010. aastal”.

Autor: Indrek Laas, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist