Omavalitsustel tuleb Maa-ametile esitada andmeid geodeetiliste tööde kohta

Prindi
15. detsembril kinnitas Vabariigi Valitsus geodeetiliste punktide andmekogu asutamise koos andmekogu põhimäärusega. See tähendab, et senine Maa-ameti sisemine andmekogu muutub riiklikuks ja sellesse kantakse andmed geodeetiliste tööde, võrkude, punktide ning märkide kohta. Sinna kantakse ka geodeetiliste võrkude mõõtmisandmed ning andmed nende teisenduste kohta.

Vaata Geodeetiliste punktide andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus

Geodeetiliste punktide andmekogu vastutav töötleja (pidaja) on Maa-amet. Andmekogusse kantavad andmed edastab ja nende õigsuse eest vastutab geodeetilise töö tegija. Andmekogu aluseks on nii riiklike kui ka kohalike geodeetiliste tööde aruanded. Tööde käigus kogutavad peamised andmed kantakse digitaalsesse registrisse.


Andmekogu põhimääruse järgi peab kohalik omavalitsus esitama Maa-ametile alusdokumendid kohaliku geodeetilise töö teostamise kohta. Alusdokumendiks on geodeetiliste tööde aruanne, geodeetilise tööga teostatud mõõtmis- ja arvutusandmed ning lõpptulemused (punktide koordinaadid ja kõrgused). Alusdokumentide alusel kantakse geodeetilise töö andmed riiklikusse registrisse. Register on avalik ja kättesaadav Maa-ameti geoportaali kaudu.


Andmeid võib andmekogusse edastada nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal, kuna tegu võib olla jooniste või kooskõlastuskirjadega, mida elektrooniliselt pole. Vastutav töötleja peab tagama, et registrisse kantud andmed vastaksid esitatud andmetele.


Geodeetilised punktid on olulised selleks, et ühtses koordinaat- ja kõrgussüsteemis täpselt määrata mistahes objekti asukoht. Igal geodeetilisel punktil on koordinaadid, mille alusel koostatakse näiteks topograafilisi kaarte, tehakse ehituseelseid töid alates projektide koostamisest kuni ehitiste märkimiseni looduses, täpsustatakse kinnistu piire, kaardistatakse kaevandusalasid jne.


Lisainfo:
Karin Kollo, Maa-ameti Maa-ameti geodeesia osakonna peaspetsialist,