Esileht » Valdkonnad » Kalandus

Röövpüük võib üsna kergesti kaasa tuua kriminaalasja

Keskkonnainspektsioon tuletab kaluritele ja harrastuspüüdjatele meelde, et pärast hiljuti tehtud täpsustusi seadusandluses, see tähendab pärast keskkonnakahju hüvitamise määrade suurenemist ja kahjusumma arvutamise aluste täpsustumist, võib röövpüügiga üsna lihtsalt ületada olulise kahju määra, mis toob kaasa juba kriminaalasja alustamise.

Juriidilises mõistes loetakse oluliseks kahjuks summat, mis ületab kümmet miinimumpalga määra ehk 2780,2 eurot.

Kahjusumma arvutamisel korrutatakse isendite arv või nende kaal vastavale kalaliigile kehtestatud kahjumääraga.

Kahju arvutamise alused ja metoodika on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega ning nende kehtestamisel on lähtutud kalaliigi ohustatusest, kaitsestaatusest ja ka turuhinnast.

Juhul, kui tegemist on tõsise rikkumisega, nagu loata püük, lubatust väiksem võrgusilm, keelatud püügiaeg, püügiviis või püüdmise koht, korrutatakse kahjumäär viiega.

Näiteks Pärnus oli juhtum, kus kalur püüdis lubatud seitsme nakkevõrgu asemel 27 võrguga ehk 20 võrgu puhul oli tegemist loata püügiga. Võrkudes olnud 75 kg ahvena pealt tuleb viiekordset kahjumäära rakendades keskkonnakahju suuruseks 2812,5 eurot, mis tähendabki kriminaalasja alustamist.

Karistusseadustik näeb kriminaalasja puhul ette rahalise karistuse või tõsisematel juhtudel kuni kolmeaastase vangistuse. Lisaks sellele tuleb süüdlasel hüvitada röövpüügiga tekitatud keskkonnakahju ning loomulikult jääb ta ka püütud kalast ilma.

Vabariigi Valitsuse määrus "Kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti vorm" jõustus 7. oktoobril 2011. aastal.


Lisainfo:
Leili Tuul, Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik, tel 696 2227, GSM 53 479 214,
www.kki.ee