Esileht » Uudised ja artiklid » Uudised 2011
Täna, 1. detsembril kell 14 kuulutab keskkonnaminister Keit Pentus Tallinnas, F-hoones välja silmapaistvamad selle aasta keskkonnateod. Konkursile laekus 9 keskkonnateo, 14 keskkonnategija ja 14 keskkonnateokese kandidaati. Keskkonnateo ja -teokese tiitlitele võis kandidaate esitada igaüks, lubatud oli ka enda kandidatuuri ülesseadmine. Aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte esiletõstmiseks sai ettepaneku teha kas ettevõte ise või erialaliit.
Levinumad märksõnad tänavustes projektides olid keskkonnaharidus, säästev eluviis, keskkonnahoid. Projektide peamine eesmärk oli suurendada keskkonnateadlikkust, õpetada jäätmete sortimise ja taaskasutuse vajalikkust ning kaasata nii lapsi kui ka täiskasvanuid oma ümbritseva (elu)keskkonna loodussõbralikumaks muutmisse. Ettevõtted tulid konkursile kandideerima oma nutikate keskkonnasäästlike terviklahendustega, kus peamisteks märksõnadeks oli ressursi säästlik kasutamine ja jäätmete taaskasutusse suunamine. On näha, et järjest enam arvestavad ettevõtted oma tegevuses mitte ainult majanduslikku poolt, vaid sinna juurde üha enam ka sotsiaalset ja keskkonnakaitselist aspekti.
"Aasta keskkonnategu on hea näide sellest, kuidas ühendada nutikas idee, innovatsioon ja vana ning väärtusliku eest hoolitsemine," selgitas keskkonnaminister Keit Pentus. Ta lisas, et Aasta keskkonnateo tiitli välja andmisel soovitakse esile tõsta neid, kes on rakendanud uudseid lahendusi ja kes on heaks eeskujuks, kuidas majanduse arendamisel arvesse võtta ka looduse hoidmise vajadust.
Hindamiskomisjon selgitas konkursivõitjad välja kolmes kategoorias: aasta keskkonnateo auhind 2011, millele kandideerisid avalikkuse keskkonnateadlikkust suurendanud teod; aasta keskkonnateokese auhind 2011, kus võistlesid laste- ja noorte keskkonnaharidusega seotud projektid ning aasta keskkonnategija auhind 2011, millele konkureerisid keskkonnasõbralikkusega silma paistnud ettevõtted. Parimaid konkursil osalejaid tunnustab Keskkonnaministeerium rahaliste ja mitterahaliste auhindadega ning keskkonnategija, -teo ning -teokese märgise kasutamise õigusega.
Tunnustuse pälvivad: „HappyFish“ projekti eesmärk on taastada Emajõe kalade koelmualad ning suurendada Emajõe vanajõgede suudmeid setetest ja luhtadelt võsa puhastamise kaudu. Projektist ei saa kasu mitte ainult kalad, vaid ka looduskaitsjad, kalastajad ning paadimatkajad. “Vanajõgede kaladele sobivaks kohandamine, vanajõgede suudmete puhastamine ja kaitsealuse kalaliigi telemeetriline jälgimine ei ole mitte lihtsalt huvitav projekt, vaid võib tulevikus võimaldada praegu ohustatud kalaliigi elujõule aitamist,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus.
* MTÜ JCI GO Koda, „Laste teadlikkuse tõstmine prügi teemal“ (rahaline preemia 2000 eurot) -
* Viru Keemia Grupp (VKG) VKG sai oma võidupunktid keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamise eest, mis tähendab, et ettevõte on oma tegevusega kaasnevad kõik võimalikud keskkonda mõjutavad tegevused kaardistanud ja keskkonnamõjud arvesse võtnud. Selle tulemusena suudab VKG paremini ja säästlikumalt kasutada oma ressurssi, tagada keskkonnasaaste kontrolli ning selle plaanipärast vähendamist ning samuti järgida sotsiaalse vastutustundliku käitumise põhimõtteid.
Keskkonnasõbraliku protsessi kategoorias: Ragn Sells AS on rakendanud kõrgtehnoloogilise segaolmejäätmete mehhaanilis-bioloogilise töötlemise, mis on unikaalne nii Eestis kui ka kogu Põhja-Euroopas. Eesmärk on kasutada ära rohkem tavajäätmeid (85%), kus uues tehases sorteeritakse välja taaskasutusse suunatavad materjalid, mida kasutatakse toorainena uute toodete tootmisel. Toorainena mitte kasutatavatest jäätmetest valmib kütus, mida kasutatakse energiatootmisel. Energiatootmisel tekkiv tuhk kasutatakse omakorda ära ehitusmaterjalide tootmiseks. Kunagi varem ei ole Eestis sellises mahus olmejäätmeid suunatud taaskasutusse.
* Baltic Agro AS - Baltic Agro AS pakub väetamisteenust spetsiaalse lägalaotusmasinaga. Masin laotab läga põllule väga ühtlaselt, vastavalt laotusnormile, mattes läga mulla sisse ning töödeldes lisaks randaalseadmega veel mulla pindmise kihi. Sellega jääb lisaks laotamisele ära ka üks mullaharimiskäik ning põllud on valmis koheselt külviks. Tooraineks kasutatakse vedelsõnnikut loomakasvataja enda lautadest, kuid kasutakse ka ära nende loomakasvatajate vedelsõnnik, kellel ei ole põldusid. * Tunnustus aukirjaga MTÜ-le POHLAD (Hostel Looming)
Lisainfo:
Brita Merisalu
|
