Esileht » Uudised ja artiklid » Uudised 2011
Konverentsi avab keskkonnaminister Keit Pentus, kelle sõnul on maareform jõudnud juba sedavõrd lõppjärku, et on õige aeg tagasi vaadata ja tehtut analüüsida. „Maareform on üks meie ühiskonda, hoiakuid ja majandust kõige enam mõjutanud reforme. 20 aasta jooksul on see puudutanud praktiliselt iga Eesti peret, pannud aluse turumajanduse tekkele ning omanikuks olemisele,” ütles Pentus.
Maareformi ja põllumajandusreformi seostest ning põllumehe huvide arvestamisest maareformi läbiviimisel teeb konverentsil ettekande põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Maad pole võimalik juurde teha, seda on maailmas niipalju, kui on. Samuti ei ole maad võimalik ümber paigutada. Põllumajanduslikuks tootmiseks sobilik maa aga maailmas hoopis väheneb, eelkõige kõrbestumise tagajärjel. Seepärast on maapoliitika ja maasuhted iga ühiskonna jaoks strateegilise tähtsusega. Eesti maareform, mis kujundas ümber meie omandisuhted, on lõppemas ja aeg on seada uusi sihte," ütles Seeder.
Veel esinevad konverentsil ettekannetega Maa-ameti peadirektori esimene asetäitja peadirektori ülesannetes Raivo Vallner („Ülevaade maareformi seisust”); riigikontrolöri nõunik Kaido Kama („Maareformi eellugu ja põhimõttelised valikukohad”); E-Riigi Akadeemia SA programmi direktor Liia Hänni („Maareform kui osa omandireformist”); advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous vanempartner Jüri Raidla („Maakasutajast maaomanikuks: võlud ja valud”); Eesti Maaülikooli rektor professor Mait Klaassen („Maavalitsuse roll maareformi läbiviimisel”); Tartu Ülikooli eraõiguse instituudi juhataja professor Paul Varul („Kas maareform on ennast õigustanud?”) ja Riigikogu õiguskomisjoni liige Igor Gräzin („Maareformi mõju Eesti arengule”).
Konverentsi lõpus tunnustab keskkonnaminister maareformi läbiviimisse enim panustanud ametnikke ja omavalitsusi.
Maareformile pani aluse 1. novembril 1991. aastal kehtima hakanud maareformi seadus. Tänavu oktoobrikuu lõpu seisuga on omaniku saanud 90,7% Eesti pindalast ehk maakatastrisse on kantud 612 300 katastriüksust kogupindalaga 3 962 828 ha.
Maakondadest on edukamad maareformi läbiviijad Jõgeva ja Valga maakond, kus on reformitud 95% maakonna pindalast.Üle 90% pindalast on reformitud Põlva, Pärnu, Võru, Lääne-Viru, Viljandi, Rapla, Järva ja Lääne maakonnas. Ülejäänud maakondades jääb see 85–90% piiresse.
Reform on lõpetatud Viljandimaal Kõpu vallas (maakatastris registreeritud 99,5% valla pindalast), Jõgevamaal Pala vallas (99,4%) ning Pärnumaal Surju vallas (99,3%). 20 omavalitsuses on katastrisse kantud 97–99% oma territooriumist ning 95–97% 30 omavalitsuses. Maareformi 20. aastapäevale pühendatud konverentsi korraldavad Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium ja Maa-amet.
Konverentsi täpne päevakava asub Maa-ameti kodulehel: http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=563&menu_id=43
Lisainfo: Pille Rõivas, keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik, 626 2811, 506 4608, Indrek Kuus, Põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakonnajuhataja asetäitja, 625 6255, 5303 0865, Agnes Jürgens, Maa-ameti avalike suhete nõunik, 665 0630, 514 8627,
|
