1.Majanduslikud põhjused. Energia,
vee, toorme, pakkematerjali ja muude ressursside säästlik
tarbimine ning korduskasutus aitab kulusid kärpida ning uusi
kokkuhoiuvõimalusi leida.. Ettevõtte finantsjuhil
on põhjust rõõmustada eelkõige keskkonnajuhtimise
juurutamise algetapil, kui majanduslik kokkuhoid ületab tihti
julgemaidki prognoose. Hästi toimiv keskkonnajuhtimissüsteemi
aitab ennetada ja ohjata tegevusest tulenevaid keskkonnariske, mistõttu
on miinimumini viidud ka õnnetustest ja hädaolukordadest
tulenev kahju, mille majanduslikud tagajärjed võivad
olla ettevõtte jaoks saatuslikud.
2. Suhted ametkondadega. Organisatsioonid, kes tegelevad
keskkonna juhtimissüsteemi juurutamisega on ametkondade silmis
positiivsel kohal. Keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamisega
nad näitavad, et hoiavad oma keskkonnamõju kontrolli
all.
3. Avalikud hanked ja tarneahelad. Üha enam ettevõtteid
ja riigiasutusi on hakanud nõudma tarnijatelt tõendeid
tõhusa keskkonnategevuse kohta, nt. ISO 14001 sertifikaadi
või EMASi registreeringu olemasolu.
4. Tarbijate nõudmised. Iga päevaga tõuseb
tarbijate hulk, kes nõuavad keskkonna- sõbralikumaid
tooteid. Keskkonnahoidlike toodete turuosa suureneb pidevalt ja
toodete keskkonnanäitajad on üha olulisemad müügiargumendid.
5. Ettevõtte turuväärtus. Tõhusalt
toimiv keskkonnajuhtimine tõstab üldjuhul turuväärtust
ettevõtte müümise, ostmise või liitumise
korral. Suurte rahvusvaheliste ettevõtete keskkonnategevuse
tulemuslikkust jälgitakse aktsiaturgudel hoolega juba täna,
homme on see reaalsus ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete
jaoks.
6. Edumeelne juhtimine. Hästi toimiv keskkonnajuhtimissüsteem
hõlbustab asja- ja ajakohase teabe kogumist ja töötlemist
ning põhjendatud juhtimisotsuste tegemist. Juhtimissüsteem
muudab ladusaks suhtlemiseks vajaliku teabe hõlpsamini kättesaadavaks
nii oma töötajatele, äripartneritele kui ka teistele
huvirühmadele.
7. Toodete ja teenuste kvaliteet. Keskkonnajuhtimisvõtete
rakendamine on kvaliteedijuhtimise loomulik edasiarendus. Juhtimisvaldkonnad
täiendavad teineteist ja vastavust mõlemale standardile
nõuavad tarbijad.
8. Tehnoloogiline areng ja innovatsioon. Ettevõtte
vabatahtliku keskkonnategevuse parandamise tulemuseks on tihti uued
hoiakud ja ideed, näiteks innovaatilised lahendused tootmistehnoloogias
ja toote- või teenusearenduses.
9. Finantsasutused ja kindlustusettevõtted. Keskkonnajuhtimissüsteemi
olemasolu võib toetada välisrahastamise saamist või
kindlustusmaksete vähendamist. Ettevõtte, mis on rakendanud
kõik võimalikud ennetavad keskkonna-ohutusmeetmed,
on vähendanud tunduvalt õnnetusriske, kohtlevad finantsasutused
seda üldjuhul leebemalt.
10.Töötajate motivatsioon. Ettevõtte keskkonnategevuse
tulemuslikkuse paranemine tõstab töötajate eneseteadvust.
Inimesed töötavad meelsamini keskkonnasõbralikus
organisatsioonis, kus võimaldatakse koolitusi ja hinnatakse
kvalifitseeritud tööjõudu ning keskkonnaküsimustega
arvestavat tööandjat hinnatakse rohkem.
11.Töötajate ja elanike tervis. Keskkonna- ja ohutusnõuete
hoolikas täitmine nt. ohtlike ainete ja toodete käitlemisel,
ennetavate meetmete rakendamine ja palju muud samalaadset mõjutab
otseselt töö- ja elukeskkonna kvaliteeti.
12.Suhtlemine. Toimiv keskkonnajuhtimissüsteem, mille
üks osa on avatus ja korra- pärane teabevahetus kõigi
huvirühmadega, tagab hormoonilise kooseksisteerimise ka naabruskonnaga
ja sealsete elanikega.
13.Säästev areng. Tuleb tagada keskkonna parenemine
ja säilimine. Selleks saab palju teha, kui olla loodusressursse
tarbides kokkuhoidlikum ja vähendada liigset kulutamist, suhtuda
vastutustundlikumalt.
