Süsinikdioksiidi maapõues säilitamise eesmärk on CO2 püsiv sidumine nii, et vältida või võimaluse piires vähendada negatiivset mõju keskkonnale ja sellest tulenevalt mis tahes ohtu inimese tervisele.

Selle kasvuhoonegaasi kogumine, transportimine ja säilitamine on rida tehnoloogilisi protsesse, mille tulemusena eraldatakse CO2 käitiste kasvuhoonegaaside heitkogusest ning transporditakse ja juhitakse maapõue. Peamine rakenduseesmärk selle kogumiseks ja säilitamiseks on vähendada fossiilkütustel töötavate elektrijaamade CO2 heitkoguseid, kuid seda saab rakendada ka näiteks tsemendi tootmisel tekkinud heitkoguste säilitamiseks. Pärast kogumist transporditakse ja juhitakse CO2 sobivasse geoloogilisse kihti, et eraldada see pikaks ajaks atmosfäärist.

 

Eestis ei ole süsinikdioksiidi maapõues säilitamine võimalik, küll aga peame seadusandlusega looma võimaluse süsinikdioksiidi kogumiseks ja transportimiseks mööda transporditorustikke maapõues säilitamise eesmärgil.

Tööstuskäitiste protsessist maapõues säilitamise eesmärgil kogutav CO2 ei tohi sisaldada lisaaineid, välja arvatud gaasi kogumisel allikast lähtuvad või kogumis- või juhtimisprotsessiga juhuslikult kaasnevad ained ning CO2 liikumise seireks vajalikud indikaatorained.

 

Eelnõu sätestab, et ettevõte, kes tegeleb maapõues säilitatava kasvuhoonegaasi kogumisega, esitab iga aasta 31. märtsiks Keskkonnaministeeriumile andmed eelmisel kalendriaastal kogutud CO2 koguse, selle mõõtmismeetodite ning keemilise koostise kohta. Maapõues säilitamiseks kogutava CO2 transporditorustiku omanik esitab iga aasta 31. märtsiks Keskkonnaministeeriumile andmed eelmisel kalendriaastal tema transporditorustiku kaudu juhitud süsinikdioksiidi koguse ja selle mõõtmismeetodite kohta.

 

Heitgaasidest süsinikdioksiidi kinni püüdmine ja kogumine on väga kulukas tehnoloogia, mistõttu näiteks Eesti energiasektoris ei ole süsinikdioksiidi püüdmist praegu veel planeeritud. Puhta süsinikdioksiidi klassikalise kogumise, transpordi ja säilitamise kõrval pakuvad Eesti energiasektorile huvi muud alternatiivsed meetodid, mida aga ei käsitle see süsinikdioksiidi säilitamist käsitlev direktiiv.

 

Vastavalt Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi 2007. aastal tellitud uuringule on Eesti soojuselektrijaamades tekkivat tuhka ja jäätmeid võimalik siduda süsihappegaasiga ja kasutada seejärel karjääride ja kaevanduste tehnoloogilise täitematerjalina. See vähendaks nii eralduva kasvuhoonegaasi heitkoguseid atmosfääri kui ka lahendaks tuha maapinnale ladestamise probleemi. Ammendatud kaevanduste täitmine suurendab põlevkivi kaevandmise efektiivsust ja kaevandatud maa-ala püsivust. Lisauuringuid vajab seejuures keskkonnaohutus, eelkõige põhjavee ohustatus ja tegevuse majanduslik külg.

 

2011. aasta juulis algatas Euroopa Komisjon ametliku kirjaga rikkumismenetluse, kuna Eesti ei võtnud nimetatud direktiivi üle tähtaegselt.

 

Lisainfo:
Reeli Jakobi
Keskkonnaministeeriumi kliima-ja kiirgusosakonna spetsialist
626 0754

Brita Merisalu
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851