Esileht » Valdkonnad » Maapõu
Eraisikul on võimalik oma kinnistul olevaid nn põllukive kasutada või võõrandada. Maapõue kasutamise põhimõtted ja kord on reguleeritud maapõueseadusega. Kinnistul asuv pärastjääaegse tekkega materjal, sh põllukivid, kuuluvad kinnistu omanikule, kes võib ehitiste püstitamisel, maaparandusel või põllumajandustöödel üle jäävat kaevist kasutada isiklikuks tarbeks. Kuid sellist materjali võib käsutada, sh võõrandada, vaid Keskkonnaameti nõusolekul. Maapõueseadus § 60 sätestab korra, millest tuleb lähtuda ehitiste püstitamisel, maaparandusel või põllumajandustöödel ülejääva kaevise kasutamise korral. Kehtestatud korra kohaselt tuleb kinnisasja omanikul või kinnisasja kasutusõigust omaval isikul taotleda eespool nimetatud kaevise käsutamiseks või võõrandamiseks nõusolekut Keskkonnaametilt. Taotluses tuleb kirjeldada võõrandatava või väljaspool kinnisasja kasutatava materjali kogust ja kvaliteeti, kui see on teada, ning kaevise kasutamise asukohta ja eeldatavat kavandatava tegevuse aega. Kui kinnistu, millel kivid asuvad, ulatub mereni või mõne muu veekoguni, siis kohaldatakse maapõueseaduses sätestatut veeseaduses ja looduskaitseseaduses kehtestatud erisusi arvestades. Veeseaduse § 29 näeb ette, et vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatakse veekogu kaldaalal veekaitsevöönd. Piiranguvööndite ja veekaitsevööndite laiused ning neis kehtivad kitsendused ja keelud on sätestatud looduskaitseseaduses. Looduskaitseseaduse § 34 nimetab, et ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine ja inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Samuti tuleb lähtuda looduskaitseseaduses kehtestatud piirangutest juhul, kui kinnistul asub kaitstav loodusobjekt. Seega otsustab põllukivide kasutamise Keskkonnaamet, kes annab nõusoleku kivide võõrandamiseks ja väljaspool kinnisasja kasutamiseks või keeldub sellest maapõueseadusest ja teistest asjakohastest seadustest tulenevaid regulatsioone arvestades. |
