Keskkonnaministeeriumis toimuval kohtumisel tutvustab Ilona Jepsena Euroopa Komisjoni ettepanekuid Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika reformimiseks.

"Eelmine kalandusreform tõi kaasa mitmeid edusamme: kalavarude majaduskavad vaatavad nüüd kaugemale tulevikku ning paranenud on huvigruppide kaasamine. Sellest hoolimata on ülepüük endiselt probleemiks ning uus reform peab tagama kalavarude kasutamise nii, et need annaks järglasi, kuid võimaldaks tööd ja leiba ka kaluritele," ütles Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome.

Soome lisas, et kalavarud on aeglaselt taastuv loodusvaru - ülepüük täna võib kaasa tuua korvamatu kahju aastakümneteks. "Seetõttu tuleb kalavarude kasutamisel olla pigem ettevaatlik, sest mõnikord on isegi teadlastel raske hinnata kalavarude tegelikku seisundit. Kala ei tunne riigipiire ja teda mõjutavad ilmastik, hoovused, temperatuuri kõikumised jne. Seega tuleb kalanduspoliitika puhul lähtuda kaladest ja nende keskkonnast kui tervikust. Kalavaru seisund ei saa paraneda ilma, et paraneks tema elukeskkond," rääkis Soome.

Uue reformi peamised märksõnad on: mitmeaastaste majandamiskavade kehtestamine, st püügimaht on aastateks planeeritud, saagi tagasiheite lõpetamine, piirkondlike nõuandekomisjonide tähtsuse suurendamine, liikmesriikide suurem otsustamisõigus oma piirkonna kalavarude kasutamise korraldamisel, parem huvirühmade kaasamine jne.

"Need otsused, mis kalanduspoliitika reformiga vastu võetakse, mõjutavad EL liikmesriikide, sealhulgas Eesti kalanduspoliitikat järgmised kümme aastat," tõdes Ain Soome.

Euroopa Liidu ühine kalanduspoliitika jõustus esimest korda 1983. aastal ning seda poliitikat vaadatakse uuesti läbi iga 10 aasta järel, seades seejuures ka uusi eesmärke järgnevaks 10 aastaseks perioodiks. Viimati tehti ühises kalanduspoliitikas suuri muudatusi 2002. aastal.

Lisainfo:

Ain Soome

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja

626 0701

 

Brita Merisalu

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja

626 2908, 527 6851

(8.09.2011)