Antti Tooming, Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo juhataja
2003. aastal alustatud ja 2011. aasta suvel lõpetatud Läänesaarte alamvesikonna ja Emajõe–Võhandu veemajandusprojektid on Eesti ühed suurimad elluviidud Ühtekuuluvusfondi keskkonnaprojektid.
Emajõe–Võhandu projekti alustati 2003. aastal, kui Keskkonnaministeeriumi tellimusel ning koostöös SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK), Tartumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa, Võrumaa ja Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste ning vee-ettevõtetega hakati ette valmistama rahataotlust. Rahandusministeeriumi vahendusel taotleti Euroopa Komisjonilt tagastamatut abi veemajanduse infrastruktuuride arendamiseks. Rahastamistaotlus esitati Euroopa Komisjonile augustis 2004 ning otsus rahastada projekti Ühtekuuluvusfondist (ÜF) saabus detsembris 2005.
Projekt viidi ellu aastatel 2006–2011. Selle eesmärk oli viia Emaõe–Võhandu valgalas paiknevate omavalitsuste veemajanduse infrastruktuur vastavusse Euroopa Liidu direktiivi nõuetega, tagada elanikele puhas joogivesi ja puhastada reovesi vastavalt keskkonnanõuetele.
Projekti rahastusotsuse järgne investeeringute kogumaht oli 53,7 miljonit eurot, millest Ühtekuuluvusfondi toetus oli 85%; 10%-lise omaosaluse maksid kohalikud omavalitsused; riik (KIK-i kaudu) kaasrahastas projekti 5% ulatuses. Projekti elluviimisel suurenes aga maksumus ehitushindade kallinemise tõttu 11 miljoni euro võrra. Tekkinud vahe katsid Keskkonnaministeerium ja SA KIK (90% ulatuses); 10% tuli kohalikelt omavalitsustelt ja vee-ettevõtetelt. Seega kujunes Emajõe–Võhandu veeprojekti lõplikuks maksumuseks ca 65 miljonit eurot ehk üle miljardi krooni.
Sellise suurusjärguga ja nii paljusid omavalitsusi hõlmavat veemajandusprojekti pole varem Eestis ellu viidud. Samuti ei oleks ilma Euroopa Liidu toetuseta selliseid investeeringuid suudetud teha.
Projektiga oli haaratud 28 kohalikku omavalitsust Tartumaalt, Jõgevamaalt, Ida-Virumaalt, Põlvamaalt ja Võrumaalt. Suuremad asulad oli projektis Võru, Põlva, Räpina ja Elva ning hulgaliselt omavalitsuste keskusi Lõuna-Eestist.
Projekti tegevused:* toimusid 57 asulas;
Nii suure ja nii paljusid omavalitsusi hõlmava projekti elluviimiseks tuli välja mõelda ainulaadne lahendus. Kohalikud omavalitsused moodustasid Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel regionaalsed vee-ettevõtted. Moodustati täiesti uus vee-ettevõte AS Emajõe Veevärk ning laiendati olemasolevate AS Põlva Vesi ja AS Võru Vesi kui tugevate vee-ettevõtete omanike ringi. Selline lahendus teenib ka kaugemat eesmärki, sest rajatud taristu nõuetekohase toimimise eest jäävad vastutama just nimelt tugevad ja jätkusuutlikud vee-ettevõtted. See omakorda aitab kokku hoida pidevkulusid; ka on tugevad ettevõtted tulevikus võimelised investeerima uutesse arendustesse.
Sellise mastaapsusega projekti elluviimine Eestis on suur saavutus, sest see eeldas väga paljude asutuste ja ettevõtete suurt töötahet ja koostööd.
Läänesaarte alamvesikonna veemajandusprojekti alustati samuti 2003. aastal, kui Keskkonnaministeeriumi tellimusel ning koostöös Saaremaa ja Hiiumaa kohalike omavalitsuste ja KIK-iga valmistati ette rahataotlus. Rahandusministeeriumi vahendusel taotleti Euroopa Komisjonilt tagastamatut abi veemajanduse infrastruktuuride arendamiseks. Rahastamistaotlus esitati Euroopa Komisjonile augustis 2004 ning otsus rahastada projekti Ühtekuuluvusfondist saabus detsembris 2004.
Projekt teostus aastatel 2005–2011. Selle eesmärk oli viia Saaremaa ja Hiiumaa omavalitsuste veemajanduse infrastruktuur vastavusse Euroopa Liidu direktiivi nõuetega ning tagada elanikele puhas joogivesi ja puhastada reovesi vastavalt keskkonnanõuetele. Projekti rahastusotsuse järgne investeeringute kogumaht oli 21,5 miljonit eurot, millest Ühtekuuluvusfondi toetus oli 80%; 10%-lise omaosaluse maksid kohalikud omavalitsused; riik (KIK-i kaudu) kaasrahastas projekti 10% ulatuses.
Projekti elluviimisel suurenes aga maksumus ehitushindade kallinemise tõttu 7,7 miljoni euro võrra. Sellest 90% katsid Keskkonnaministeerium ja KIK ning 10% kohalikud omavalitsuse ja vee-ettevõtted. Seega kujunes Läänesaarte alamvesikonna veeprojekti maksumuseks ca 29,2 miljonit eurot ehk üle 450 miljoni krooni. Sellise suurusjärguga ja nii paljusid omavalitsusi hõlmavat keskkonnaprojekti pole varem Saaremaal ja Hiiumaal ellu viidud. Tänu sellele said Eesti kaks suurimat saart pea täielikult toimiva veemajanduse taristu.
Saaremaa alamprojekti kogumaksumus oli 23,3 miljonit ja Hiiumaa alamprojektil 5,9 miljonit eurot. Projekti elluviimine oli keeruline, kuna projekt oli mahukas, hõlmates paljusid omavalitsusi ning toimudes muutliku ehitusturu tingimustes. Projekti raames sõlmiti 65 lepingut (54 Saaremaal ja 11 Hiiumaal). Maakondade väiksemate asumite ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide kõrval rekonstrueeriti Kärdla ja Kuressaare linna joogiveetöötlusseadmed ja reoveepuhastid koos reoveesette töötlemise tehnoloogiaga.
Saaremaa alamprojekt: * hõlmas 14 omavalitsust: Kuressaare linn, Orissaare vald, Muhu vald, Pöide vald, Valjala vald, Pihtla vald, Kaarma vald, Leisi vald, Kärla vald, Mustjala vald, Kihelkonna vald, Lümanda vald, Salme vald ja Ruhnu vald. Kokku oli projekti kaasatud ligi 40 asulat. * Projekti elluviijaks oli projektis osalevatele kohalikele omavalitsustele kuuluv regionaalne vee-ettevõte AS Kuressaare Veevärk. Seda vee-ettevõtet laiendati Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel 2004. aastal. Projektis osalevad omavalitsused sõlmisid aktsionäride lepingu, saades vee-ettevõtte aktsionärideks.
Alamprojekti tegevused: * kokku rekonstrueeriti ja ehitati Saaremaal 72 km veetorustikku ja 72 km kanalisatsioonitorustikku;
Hiiumaa alamprojekt: * hõlmas kolme omavalitsust: Kärdla linn, Käina vald ja Pühalepa vald. * Projekti elluviijaks oli projektis osalevatele kohalikele omavalitsustele kuuluv regionaalne vee-ettevõte AS Kärdla Veevärk. Seda vee-ettevõtet laiendati Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel 2004. aastal. Projektis osalevad omavalitsused sõlmisid aktsionäride lepingu, saades vee-ettevõtte aktsionärideks.
Alamprojekti tegevused: * kokku rekonstrueeriti ja ehitati alamprojekti raames 16 km veetorustikku ja 15,7 km kanalisatsioonitorustikku;
Mõlema alamprojekti raames rajatud infrastruktuuri edaspidine jätkusuutlik majandamine on kahe regionaalse vee-ettevõtte – AS Kuressaare Veevärk ja AS Kärdla Veevärk – vastutada. Nad peavad kindlustama rajatud taristu säilimise järgmiseks 30–50 aastaks. |
