Alates 1. septembrist on Keskkonnainspektsioonil ka uurimisasutuse volitus ehk õigus menetleda keskkonnaalaseid kuritegusid.
Seni tegi Keskkonnainspektsioon (KKI) keskkonnakuritegude puhul esmased uurimistoimingud, andes seejärel materjalid üle politseile. Alates 1. septembrist aga viib inspektsioon enda alustatud kriminaalmenetlused läbi algusest lõpuni. See tähendab, et KKI teeb kõik vajalikud menetlustoimingud kuni asja kohtusse esitamiseni. Uurimine toimub prokuratuuri juhtimisel.
Keskkonnakuritegusid ei esine massiliselt, kuid need on üsna spetsiifilised, mille uurimine nõuab konkreetse keskkonnavaldkonna tundmist. Keskkonnainspektsioonil on selleks vajalik erialane kompetents.
Varasema praktika põhjal võib arvata, kriminaalmenetlusi võib KKI-l tulla aastas 10–50. Näiteks 2010. aastal algatati keskkonnavaldkonnas 27 kriminaalasja, 2009 – 21, 2008 – 35, 2007 – 55, 2006 – 149 kriminaalasja. Enamasti on need seotud nn pruuni poolega, see tähendab vee-, välisõhu- või jäätmetekäitlusnõuete rikkumise, maapõueressursside kasutamise ja muu taolisega, millest on tekkinud oluline keskkonnakahju.
Üldjuhul ongi keskkonnakahju suurus see, mille järgi rikkumine kavlifitseerub väärteoks või kuriteoks. Kui rikkumine toob kaasa keskkonnakahju, mis on suurem kümnekordsest miinimumpalga määrast ehk 2780,2 eurost, on tegemist kuriteoga. Väiksema kahju puhul on tegemist väärteoga.
Keskkonnakuritegude menetlemise kõrval jätkab Keskkonnainspektsioon keskkonnaalaste väärtegude menetlemist, mis tulevad ilmsiks igapäevase järelevalve käigus. KKI teeb ligi paarikümnes valdkonnas ca 10 000 kontrollkäiku aastas. 2010. aastal registreeris KKI kokku 2607 keskkonnaalast õigusrikkumist ehk 1227 rikkumist vähem kui 2009. aastal. Rikkumised vähenevad juba mitu viimast aastat.
Keskkonnainspektsioon on esindatud kõigis maakondades. Lisaks Tallinnas asuvale keskusele kuulub KKI koosseisu neli regiooni ja 11 maakondlikku bürood. Keskkonnainspektsiooni teenistuses on 240 inimest. Suurima osa teenistujatest moodustavad keskkonnakaitseinspektorid, kes jagunevad inspektoriteks, vanem- ja juhtivinspektoriteks.
Keskkonnainspektsioon tugevneb Keskkonnainspektsiooni tugevdamisel ja efektiivsemaks muutmisel on sisuliste ja töökorralduslikele meetmete kõrval oluline roll ka tehnilistel vahenditel. Euroopa Regionaalarengufondi toel saab KKI lähiaastatel enda valdusesse hulganisti uudset järelevalvetehnikat, sealhulgas 15 menetlusbussi ja 22 veesõidukit. Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) heaks kiidetud projekti kogumaksumus on üle 2,5 miljoni euro.
Et keskkonnajärelevalve edukalt toimiks, on vaja erinevaid spetsiifilisi vahendeid. Sest mida parem on keskkonnajärelevalve ja selleks mõeldud vahendid, seda kiiremini ja hõlpsamini on võimalik avastada seaduserikkujaid – reostajaid, salakütte ja röövpüüdjaid.
Tänu menetlusbussidele saab sündmuskohal vajalikke toiminguid läbi viia: võtta reostusproove, teha mõõtmisi ja esmaseid analüüse, koostada dokumente ja akte ning kasutada infosüsteeme andmete sisestamiseks või kontrollimiseks.
Järelevalve parandamiseks kala- ja looduskaitses on mõeldud modifitseeritud maasturid, mille abil pääsevad inspektorid koos vajaliku varustusega sündmuskohtadele ilma- ja teeoludest olenemata. Röövpüüdjate ohjeldamiseks soetatakse 22 veesõidukit, mis asendavad praeguseks amortiseerunud tehnika.
Lisaks sõiduvahenditele soetab Keskkonnainspektsioon ka väiksemaid abivahendeid: öövaatlusseadmeid, gaasianalüsaatoreid, veevoolukiiruse mõõtjaid, proovivõtu komplekte, optikat, dosimeetreid, metsamõõtevahendeid ja muud.
Aastatel 2007−2013 on planeeritud KIKI kaudu anda erinevate keskkonnajärelevalve projektidele uni 6,4 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust.
Artikkel on koostatud Keskkonnainspektsiooni kodulehel ja aastaraamatus ilmunud materjalide põhjal. |
